Claudius Õigusbüroo uudised ja postitused

Claudius Õigusbüroo õigusblogist leiate nii meie juristide poolt kirjutatud artikleid aktuaalsetel teemadel, kui ka viiteid asjakohastele ja harivatele postitustele teiste autorite poolt. Meie eesmärk ei ole oma õigusblogis avaldada keeruka sisuga õigusteaduslikke arvamusi, vaid tuua veebilehe külastajateni erinevat sellise sisuga teavet, mis võib aidata igapäevaeluga seotud asjaolude olemust paremini mõista. Nii oleme oma klientidele ja veebilehe külastajatele justkui perejuristiks. Ning loomulikult - kui vajate individuaalset nõustamist, võite julgesti pöörduda meie juristide poole ilma igasuguse häbita - meie jaoks pole rumalaid küsimusi. Loodame, et meie õigusblogist saadav informatsioon võimaldab Teil paremini tundma õppida oma õigusi ning aitab hoiduda valest tegutsemisest ja sellega kaasneda võivast võimalikust kahjust.

Sotsiaalvõrgustike lehtedele postitame viiteid nii meie juristide kui teiste autorite artiklitele, olulisematele riigikohtulahenditele ja seadusemuudatustele. Lisaks võib nendelt lehtedelt leida muud põnevat ja kasulikku, näiteks infot tasuta koolituste või tähtsate sündmuste kohta nii meie õigusbüroos kui ka mujal maailmas.

Hooldusõigus ja suhtlemise kord

Hooldusõigus, suhtlemiskord ja lapse elukoha määramine
Vanema hooldusõigus ja hooldusõiguse muutused
Vanema ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramine kohtu poolt
Vaidluses lapse pärast on kannataja seesama laps - ühise hooldusõiguse lõpetamine
Lapse perekonnanime muutmiseks ainuotsustusõiguse saamine
Suhtlemiskord ja jõu kasutamine lapsega suhtlemise korra täitmise tagamiseks
Vanema ja lapse suhtlemise kord, sunniraha määramine lapsega suhtlemise võimaldamiseks ja lepitusmenetlus
Hooldusõigus, otsustusõigus ja lapsega suhtlemise korraldamine (suhtlemiskord) – olulisi Riigikohtu seisukohti
Vanemate ja lapse üldine õigussuhe, vanema õigused ja kohustused – hooldusõigus, hooldusõiguse muutused, suhtlusõigus, otsustusõigus ning lapse huvid perekonnaõiguslikes vaidlustes
Vanema isiklik ärakuulamine ühise hooldusõiguse lõpetamise asjas vanema vangistuses viibimise puhul
Hooldusõiguse kuuluvus, kui kohus on lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, PKS § 214 lg 3 rakendamine, hooldusõiguslike küsimuste lahendamine, kui laps elab välisriigis ja vanema hooldusõiguse kohta käiva rahvastikuregistri kande muutmine
Sind hüljanud isa on elus. Hakka nüüd maksma! Artikkel, Dannar Leitmaa, Eesti Ekspress, 16.05.2013. (Et Sinu või Sinu lastega ei juhtuks tulevikus samamoodi, konsulteeri Claudius Õigusbüroo juristiga! Tulenevalt kehtiva perekonnaseaduse § 103 lg 1 p 1-3 võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui: ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel; õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu; õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.)

Lapse äraviimine või kinnihoidmine, lapserööv

Blog(id2)

Hooldusõiguse kuuluvus, kui kohus on lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha ning hooldusõiguslike küsimuste lahendamine, kui laps elab välisriigis, vanema hooldusõiguse kohta käiva rahvastikuregistri kande muutmine

Asjaolud

2007. a. sõlmisid ema ja isa kompromissi, millega leppisid kokku alaealiste lastega suhtlemise korra ning mille kohaselt määrati laste elukohaks ema elukoht. 1. juulil 2010. a. jõustus uus perekonnaseadus (PKS), mille järgi juhul, kui enne PKS jõustumist oli kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, loeti alates PKS jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha oli kohus lapse elukohaks määranud. Samal aastal, mil jõustus uus PKS, kolis ema lastega elama Rootsi. 2012. a. esitas isa Eestis maavalitsusele avalduse, milles palus kanda rahvastikuregistrisse tema hooldusõigust tõendavad andmed laste kohta. Maavalitsus jättis avalduse rahuldamata. Isa esitas kaebuse halduskohtusse. Halduskohus ja hiljem ka ringkonnakohus jätsid isa kaebuse rahuldamata. Isa esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse. Riigikohus tühistas Tallinna halduskohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsused ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Loe edasi: Hooldusõigus ja lapse elukoht välisriigis, rahvastikuregistri kanne

Vanemate ja lapse üldine õigussuhe, vanema õigused ja kohustused – hooldusõigus, hooldusõiguse muutused, suhtlusõigus, otsustusõigus ning lapse huvid perekonnaõiguslikes vaidlustes

Eesti ühiskonnas levivate traditsiooniliste soorollihoiakute järgi tehakse selget vahet meeste ja naiste rollidel. Viimase järgi peetakse lapse peamiseks hooldajaks ema ning isa käsitletakse pigem ema abilisena, sest usutakse, et ema ja lapse vahel on eriline side. Kui lastekasvatamine on naiste ülesanne, siis meeste kohustus on perele majandusliku kindlustunde pakkumine – seda ka lahutuse või lahkumineku järgselt. Eestis on levinud nn „puhta lahkumineku“ mudel, mille järgi vanemad omavahel ei suhtle ning lahuselava vanema - kelleks reeglina on isa – ja lapse omavahelist suhtlemist püütakse hoida minimaalsena. Mehelt oodatakse peamiselt elatise maksmist ning ema otsustada on see, kas ja kui palju lahuselav isa saab lapse elus pärast lahkuminekut muul viisil osaleda. (Lahuselavad isad Eestis – isa ja lapse vahelise piiratud suhte kontekstis. Magistritöö. Mari-Liis Huul. Tallinna Ülikool 2013)

Perekonnaõigus on üks isiklikumaid ja keerulisemaid valdkondi, sest omab peale õiguse otsest kokkupuudet ka psühholoogiaga, eelkõige emotsioonidega. Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest.

Loe edasi: Vanemate ja lapse õigussuhe. Hooldusõiguse muutused, ainuhooldusõigus

Riigikohtu lahend annab teise EL-i liikmesriiki lähetatud EL-i kodanikust töötajatele töötasu osas kindlustunnet

Riigikohus leidis lahendis number 3-2-1-179-12, et Eesti kodanikust (samas kehtib sama põhimõte ka mis tahes teise EL-i liikmesriigi kodaniku kohta) töötajal, kelle tööandja on töölepingust tulenevate töökohustuste täitmiseks lähetanud muusse EL-i liikmesriiki, on õigus saada töölepingus kokkulepitust või nn koduriigi seadusandlusest tulenevast kõrgemat töötasu, kui lähetusriigis kehtib eelnimetatud õiguse allikatest tulenevast kõrgem töötasu miinimummäär. Sama kehtib ka juhul, kui lähetusriigis on selles töövaldkonnas sõlmitud mõni üldkohalduv kollektiivleping, mille alusel on määratud töötajatele fikseeritud minimaalne töötasu määr, mis on kõrgem lähetatud töötaja ja lähetava tööandja poolt sõlmitud lepingus sätestatust või lähetava riigi seadusandlusest tulenevast miinimumtöötasust.

Loe edasi: EL-i liikmesriiki lähetatud EL-i kodanikust töötaja töötasu

Juhatuse liikme vastutus äriühingu maksuvõla eest, vastutuskohustus ja vastutusotsus – olulisi Riigikohtu seisukohti

Juhatuse liikme vastutus

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) ning äriseadustik (edaspidi ÄS) määratlevad äriühingu juhatuse liikme vastutuse ulatuse, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju äriühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. ÄS kohaselt juhatuse liige on kohustatud täitma oma kohustusi äriühingus korraliku ettevõtja hoolsusega, mis on justkui indikaator, mille abil määratakse, kas juhatuse liige peaks vastutama oma tegevusest tulenevate tagajärgede eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta suudab ära tõendada, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ning seeläbi oli tema tegevusega seotud kahju tekkimine äririskiga kaasnev nähtus (näiteks äririski realiseerimisel tekkinud maksejõuetus või likviidsuskriis). Samuti vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta on äriühingu juhatuse koosolekul või üldkoosolekul ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele või selle otsuse vastu hääletanud ning see on kantud protokolli.

Loe edasi: Juhatuse liikme vastutus. Maksuvõlg, vastutuskohustus, vastutusotsus.

Hooldusõigus, otsustusõigus ja lapsega suhtlemise korraldamine (suhtlemiskord) – olulisi Riigikohtu seisukohti

Vanema õiguste määramine ja lapsega suhtlemise korraldamine on hagita perekonnaasjad.

Claudius Õigusbüroo juhib tähelepanu, et uus perekonnaseadus (RT I 2009, 60, 395, jõustumine 01.07.2010) tõi eesti õigussüsteemi sisse hooldusõiguse mõiste.

Hooldusõigus

Hooldusõiguse peatamine vs hooldusõiguse täielik äravõtmine

3-2-1-121-12

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 140 lg 1 järgi peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Kolleegiumi hinnangul tähendab vanema kestev võimetus hooldusõigust teostada seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Sellest tulenevalt saab vanema hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada, sh vanema vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise korral. Viidatud sätte mõtteks on tagada lapse huvide kaitse olukorras, kus lapsel on küll hooldusõiguslik vanem õiguslikus mõttes olemas, kuid tegelikult ei saa hooldusõiguslik vanem lapse õigusi ja huve kaitsta ega lapse heaolu tagada. Lapse huvides tuleb sellisel juhul vanema hooldusõigus peatada.

Loe edasi: Claudius Õigusbüroo | Hooldusõigus. Otsustusõigus. Suhtlemiskord. #2.