ASJAOLUD

Isa esitas lapse (hageja) seadusliku esindajana ema (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt kuni hageja täisealiseks saamiseni mõista välja hageja ülalpidamiseks elatise 145 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti palus hageja hüvitada aasta eest enne hagi esitamist elatise maksmata jätmisega tekitatud kahju 1668 eurot (12*139 eurot). Hageja sündis 2009. a ja elab ema nõusolekul alates 2010. a Norra Kuningriigis koos isaga, kes teda ülal peab. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Ta suudab maksta elatist 90 eurot kuus, kuid ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostjal sündis veebruaris 2012 teine laps, kellega ta on kodune, mistõttu ei ole tal sissetulekut. Alates 2012. a juunist saab ta vanemahüvitist 318 eurot 28 senti kuus ja peretoetust, millest peab ülal pidama nii ennast kui ka oma teist last. Lisaks aitavad teda sugulased ja elukaaslane. Kostjal on laenu tasumise kohustus ning kuna ta on hageja isa laenu käendaja, peetakse sageli ka viimase laenumaksed kostja kontolt kinni. Kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hagejal ei ole kahju tekkinud.

RIIGIKOHUS

• Vanem peab alaealist last ülal pidama. Vanema ja alaealise lapse vahel tekib võlasuhe, millest tuleneb vanema kohustus last ülal pidada ning lapse õigus nõuda igal ajal kuni täisealiseks saamiseni vanemalt selle kohustuse täitmist.
• Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes. Seejuures tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette.
• Ülalpidamisnõude eesmärgiks on tagada isiku toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige õigustatud isiku olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Sellest tulenevalt peab õigustatud isik (sh lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatav hooldusõiguslik vanem) järjepidevalt nõudma kohustatud isikult (sh lapse teiselt vanemalt) ülalpidamiskohustuse täitmist. Kui on alust eeldada, et kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust, saab õigustatud isik esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Üksnes sel moel on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks.
• Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit.
• Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Ülalmärgitu ei kehti aga vanema kohta, kes on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
• Kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega ka siis, kui vanemal puudub piisav ülalpidamisvõime, ei vabane ta oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Sellisel juhul võib aga kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
• Vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi laps ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.
• Nimetatut tuleb kohtul arvestada ka siis, kui kohus mõistab õigustatud isiku kasuks välja elatise hagi esitamisele eelnenud ajavahemiku eest, s.o tagasiulatuvalt. Elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi.
• Kolleegium on märkinud, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise.
• Kuigi tavapärase võlasuhte puhul saab võlausaldaja nõuda võlgnikult eelkõige kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmist, on ülalpidamiskohustuse täitmise nõudeõigus ülalpidamisnõude eripära ja eesmärgi tõttu sissenõutavaks muutunud kohustuste osas oluliselt piiratud. Perekonnaseaduse § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
• Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.

Riigikohtu lahend nr: 3-2-1-136-13

Lisaks aitab Claudius Õigusbüroo leida lahendusi muudes Teile olulistes küsimustes. Teie parimaks abistamiseks võtke julgelt ühendust meie juristiga! Claudius Õigusbüroo austab Teie õigust eraelu puutumatusele ning töötleb Teie isikuandmeid ja meile usaldatud informatsiooni ainult ulatuses, mis on vajalik Teile parima õigusabi osutamiseks.

Saate meiega ühendust läbi kodulehe kontaktivormi, e-posti See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või helistades telefonil (+372) 56 23 9195.