Võtke õigusabi saamiseks ühendust Claudius Õigusbüroo juristiga!

(+372) 53 477 636

Õigusabi osutamise valdkonnad:

Claudius Õigusbüroo õigusblogi

 

Claudius Õigusbüroo õigusblogist leiate nii meie juristide poolt kirjutatud artikleid aktuaalsetel teemadel, kui ka viiteid asjakohastele ja harivatele postitustele teiste autorite poolt. Meie eesmärk ei ole oma õigusblogis avaldada keeruka sisuga õigusteaduslikke arvamusi, vaid tuua veebilehe külastajateni erinevat sellise sisuga teavet, mis võib aidata igapäevaeluga seotud asjaolude olemust paremini mõista. Nii oleme oma klientidele ja veebilehe külastajatele justkui perejuristiks. Ning loomulikult - kui vajate individuaalset nõustamist, võite julgesti pöörduda meie juristide poole ilma igasuguse häbita - meie jaoks pole rumalaid küsimusi. Loodame, et meie õigusblogist saadav informatsioon võimaldab Teil paremini tundma õppida oma õigusi ning aitab hoiduda valest tegutsemisest ja sellega kaasneda võivast võimalikust kahjust.

Sotsiaalvõrgustike lehtedele postitame viiteid nii meie juristide kui teiste autorite artiklitele, olulisematele riigikohtulahenditele ja seadusemuudatustele. Lisaks võib nendelt lehtedelt leida muud põnevat ja kasulikku, näiteks infot tasuta koolituste või tähtsate sündmuste kohta nii meie õigusbüroos kui ka mujal maailmas.

 

        

 
 
Vali õigusalane postitus valdkonna järgi
 

Perekonnaõigus

Blog

Lapse ülalpidamisnõue vanavanemate vastu ehk asenduskohustus

© Claudius Õigusbüroo

Tulenevalt kehtiva perekonnaseaduse § 97 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps või laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohustatud isik võib vabaneda ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kuid vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra ehk alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Sellisel juhul võib mõjuvaks põhjuseks olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Praktikas esineb sageli olukordi, kus kohtuotsusega on küll elatis välja mõistetud, kuid kohustatud isik elatist ei maksa ning ka täitemenetlus ei ole toonud tulemusi. Samuti esineb juhtumeid, kus kohustatud isiku vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada, nt juhtudel, mil vanema viibimiskoht ei ole teada. Taoliste olukordade lahendamiseks näeb perekonnaseadus ette võimaluse esitada ülalpidamisnõue sugulase vastu, kes on seda kohustatud tegema järgmisena, nt vanavanemate vastu.

Käesolevas artiklis käsitleme lühidalt olulisemaid Riigikohtu seisukohti seoses asenduskohustusega. Kuna iga juhtum on individuaalne, palume täiendavate küsimuste korral ühendust võtta Claudius Õigusbüroo juristiga kontaktivormi, e-posti See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. kaudu või helistades (+372) 53 477 636.

Hooldusõiguse kuuluvus, kui kohus on lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha ning hooldusõiguslike küsimuste lahendamine, kui laps elab välisriigis, vanema hooldusõiguse kohta käiva rahvastikuregistri kande muutmine

© Claudius Õigusbüroo

Asjaolud

2007. a. sõlmisid ema ja isa kompromissi, millega leppisid kokku alaealiste lastega suhtlemise korra ning mille kohaselt määrati laste elukohaks ema elukoht. 1. juulil 2010. a. jõustus uus perekonnaseadus (PKS), mille järgi juhul, kui enne PKS jõustumist oli kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, loeti alates PKS jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha oli kohus lapse elukohaks määranud. Samal aastal, mil jõustus uus PKS, kolis ema lastega elama Rootsi. 2012. a. esitas isa Eestis maavalitsusele avalduse, milles palus kanda rahvastikuregistrisse tema hooldusõigust tõendavad andmed laste kohta. Maavalitsus jättis avalduse rahuldamata. Isa esitas kaebuse halduskohtusse. Halduskohus ja hiljem ka ringkonnakohus jätsid isa kaebuse rahuldamata. Isa esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse. Riigikohus tühistas Tallinna halduskohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsused ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Vanemate ja lapse üldine õigussuhe, vanema õigused ja kohustused – hooldusõigus, hooldusõiguse muutused, suhtlusõigus, otsustusõigus ning lapse huvid perekonnaõiguslikes vaidlustes

© Claudius Õigusbüroo

Eesti ühiskonnas levivate traditsiooniliste soorollihoiakute järgi tehakse selget vahet meeste ja naiste rollidel. Viimase järgi peetakse lapse peamiseks hooldajaks ema ning isa käsitletakse pigem ema abilisena, sest usutakse, et ema ja lapse vahel on eriline side. Kui lastekasvatamine on naiste ülesanne, siis meeste kohustus on perele majandusliku kindlustunde pakkumine – seda ka lahutuse või lahkumineku järgselt. Eestis on levinud nn „puhta lahkumineku“ mudel, mille järgi vanemad omavahel ei suhtle ning lahuselava vanema - kelleks reeglina on isa – ja lapse omavahelist suhtlemist püütakse hoida minimaalsena. Mehelt oodatakse peamiselt elatise maksmist ning ema otsustada on see, kas ja kui palju lahuselav isa saab lapse elus pärast lahkuminekut muul viisil osaleda. (Lahuselavad isad Eestis – isa ja lapse vahelise piiratud suhte kontekstis. Magistritöö. Mari-Liis Huul. Tallinna Ülikool 2013)

Perekonnaõigus on üks isiklikumaid ja keerulisemaid valdkondi, sest omab peale õiguse otsest kokkupuudet ka psühholoogiaga, eelkõige emotsioonidega. Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest.

Riigikohtu lahend annab teise EL-i liikmesriiki lähetatud EL-i kodanikust töötajatele töötasu osas kindlustunnet

© Claudius Õigusbüroo

Riigikohus leidis lahendis number 3-2-1-179-12, et Eesti kodanikust (samas kehtib sama põhimõte ka mis tahes teise EL-i liikmesriigi kodaniku kohta) töötajal, kelle tööandja on töölepingust tulenevate töökohustuste täitmiseks lähetanud muusse EL-i liikmesriiki, on õigus saada töölepingus kokkulepitust või nn koduriigi seadusandlusest tulenevast kõrgemat töötasu, kui lähetusriigis kehtib eelnimetatud õiguse allikatest tulenevast kõrgem töötasu miinimummäär. Sama kehtib ka juhul, kui lähetusriigis on selles töövaldkonnas sõlmitud mõni üldkohalduv kollektiivleping, mille alusel on määratud töötajatele fikseeritud minimaalne töötasu määr, mis on kõrgem lähetatud töötaja ja lähetava tööandja poolt sõlmitud lepingus sätestatust või lähetava riigi seadusandlusest tulenevast miinimumtöötasust.

Juhatuse liikme vastutus äriühingu maksuvõla eest, vastutuskohustus ja vastutusotsus – olulisi Riigikohtu seisukohti

© Claudius Õigusbüroo

Juhatuse liikme vastutus

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) ning äriseadustik (edaspidi ÄS) määratlevad äriühingu juhatuse liikme vastutuse ulatuse, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju äriühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. ÄS kohaselt juhatuse liige on kohustatud täitma oma kohustusi äriühingus korraliku ettevõtja hoolsusega, mis on justkui indikaator, mille abil määratakse, kas juhatuse liige peaks vastutama oma tegevusest tulenevate tagajärgede eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta suudab ära tõendada, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ning seeläbi oli tema tegevusega seotud kahju tekkimine äririskiga kaasnev nähtus (näiteks äririski realiseerimisel tekkinud maksejõuetus või likviidsuskriis). Samuti vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta on äriühingu juhatuse koosolekul või üldkoosolekul ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele või selle otsuse vastu hääletanud ning see on kantud protokolli.

  1. Võtke õigusabi saamiseks ühendust Claudius Õigusbüroo juristiga kontaktivormi kaudu!
  2. Nimi
    Please type your full name.
  3. E-post
    Invalid email address.
  4. Telefon
    Invalid Input
  5. Sõnum
    Invalid Input
  6. Invalid Input
  7. Claudius Õigusbüroo austab Teie õigust eraelu puutumatusele ning töötleb Teie isikuandmeid ja meile usaldatud informatsiooni ainult ulatuses, mis on vajalik Teile parima õigusabi osutamiseks.