Parkimistrahv, viivistasu otsus - sain „trahvi“?

© Claudius Õigusbüroo

Viimasel ajal on Claudius Õigusbüroo poole pöördunud mitmeid kliente, kes on oma sõiduki parkinud eraparklasse ning saanud eraparkla mõne parkimistingimuse väidetava rikkumise tõttu parkimiskorraldajalt „trahvi“. Enamikul juhtudel on taoline „trahv“ saadud parkimistasu maksmata jätmise eest. Eraparklas parkimistingimuste väidetava rikkumise puhul pole sõidukijuhile parkimiskorraldaja poolt aga mitte määratud „trahv“, vaid hoopiski leppetrahv.

Kuna eraparklaid, parkimistingimusi ja -lepinguid ning parkimistingimuste rikkumisega sõidukijuhile kaasneda võivaid „trahve“ puudutav on jätkuvalt ühiskondlikult aktuaalne, anname ülevaate olulisemast parkimisega seonduvast. Samuti toome välja, mida „trahv“ endast kujutab.

VIIVISTASU VÕI LEPPETRAHV?

Kui olete saanud „trahvi“, peate esmalt tegema kindlaks, kas olete oma sõiduki parkinud kohaliku omavalitsuse tasulisel parkimisalal või eraparklas (eramaal). Nimelt lähtutakse kohaliku omavalitsuse tasuliste parkimisalade parkimistingimuste täitmise kontrollimisel ja tagamisel liiklusseadusest, eraparklate puhul aga võlaõigusseadusest. Nii määratakse kohaliku omavalitsuse tasulisel parkimisalal parkimistingimuste rikkumise eest viivistasu, eraparklate parkimistingimuste rikkumiste puhul aga leppetrahv.

Teiseks peitub üks olulisemaid erinevusi veel selles, et viivistasu määratakse mootorsõiduki omanikule (mootorsõiduki kasutajale juhul, kui mootorsõidukit kasutati kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse), leppetrahv aga sõidukijuhile.

VIIVISTASU

Viivistasu võib määrata juhul, kui:

• § Te olete parkimistasu maksmata jätnud või tasunud väiksema määra järgi;
• § Te olete tasutud parkimisaega ületanud;
• § tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud;
• § tasulise parkimise õigust tõendav dokument pole paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit on võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust.

Viivistasu puhul on oluline teada:

• § viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb parkimisjärelevalvet teostavale ametiisikule, teine antakse mootorsõiduki juhile ning kolmas toimetatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule kätte. Viivistasu otsus saadetakse elektronposti aadressile, mille on mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja teatanud liiklusregistrile, liikluskindlustuse registrile või rahvastikuregistrile. Juhul, kui viivistasu adressaat ei kinnita elektrooniliselt edastatud viivistasu kättesaamist viie päeva jooksul saatmisest arvates, tema elektronposti aadress pole teada ja viivistasu pole otsuses märgitud tähtajaks laekunud selle kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse, toimetatakse nimetatud otsus kätte allkirja vastu teatisel, posti teel või ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise teel;
• § viivistasu määr ei tohi ületada 31 eurot ööpäevas ning selle maksmise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 14 päeva mootorsõiduki omanikule või vastutavale kasutajale otsuse kättetoimetamisest arvates;
• § viivistasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral võib kohalik omavalitsus esitada viivistasu nõude koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile. Sellisel juhul lisanduvad viivistasule kohtutäituri tasud;
• § täitmisele pööratud viivistasu sissenõue aegub, kui viivistasu ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul viivistasu otsuse tegemisest;
• § viivistasu otsuse tegemise õigus on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul – Tallinna linnas AS Ühisteenused, kellega Tallinna Transpordiametil on haldusleping;
• § viivistasu otsuse puhul ei võeta arvesse, kui selgub, et parkimistingimusi rikkus keegi teine.

LEPPETRAHV

Leppetrahv määratakse eraparklas parkimistingimuste rikkumise puhul.

Parkimislepingu sõlmimisel

:
• § parkimistingimused peavad olema kirjutatud eraparkla sissesõidutee juurde paigaldatud infotahvlitele ning nende eesmärk on informeerida sõidukijuhti eraparklas kehtivatest parkimistingimustest;
• § parklasse sõites peab sõidukijuhil olema võimalus parkimistingimustega tutvuda. Teadete avalikku väljapanekut parkimistariifide kohta ei saa lugeda pakkumusena sõlmida sõidukijuhiga parkimisleping, vaid pakkumuse esitamise ettepanekuna;
• § kui eraparkla infotahvlil on sõnaselgelt väljendatud, et parkimisleping arvatakse sõlmituks sõiduki eraparklasse sisenemisel, Teil on võimalik infotahvlil kajastuvate parkimistingimustega tutvuda ja Te väljendate oma tahet parkida oma sõiduk taolisesse eraparklasse, võib parkimislepingut Teie ja parkimiskorraldaja vahel lugeda sõlmituks ning Te olete kohustatud järgima infotahvlil toodud parkimistingimusi.

Leppetrahvi puhul on oluline teada:

• § Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee koosseisu kuulub teemaal asuv parkla. Teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise, kuid liiklusseadus ei reguleeri parkimise korraldamist eramaadel;
• § Parkimine eraparklas toimub lepingulise suhte alusel. See tähendab – leping on tehing vähemalt kahe isiku vahel (lepingupooled), millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma – näiteks sõidukijuht kohustub eraparklas parkima ja liiklema vastavalt parkimiskorraldaja juhistele, maksma parkimise eest tasu. Lepingu võib sõlmida ka suuliselt – nii ei pea Te eramaale parkides ühelegi dokumendile omakäeliselt alla kirjutama, kuid parkides sõiduki eraparklasse, võite Te väljendada oma tahet (tahteavaldus) sõlmida parkimiskorraldajaga leping (parkimisleping);
• § Parkimistingimusi sisaldava infotahvli puhul on tegemist pakkumuse esitamisega sõidukijuhile, kuid parkimistingimustega infotahvlid peavad olema piisavalt suured ja nähtaval, et need võiksid olla sõidukijuhi tahte kujunemise ja parkimislepingu sõlmimise aluseks;
• § Leppetrahv on lepingut rikkunud lepingupoole (antud juhul sõidukijuhi) kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele (eramaa omanik või parkimiskorraldaja) lepingus määratud rahasumma. See tähendab, et rikkudes eraparklas infotahvlil kajastatud parkimistingimusi, võib parkimiskorraldaja nõuda sõidukijuhilt leppetrahvi tasumist. Eraldi käsitlemist võib vajada küsimus, kas leppetrahvi suuruse saab otsustada ühepoolselt (nimetatud juhul eramaa omanik või parkimiskorraldaja) ja kas leppetrahvi suurus pole teist lepingupoolt (sõidukijuhti) ebamõistlikult kahjustav – kohtupraktika järgi ei tohiks leppetrahvi maksimaalne suurus ületada põhinõuet ehk parkimistasu;
• § Leppetrahvi puhul on tegemist eraõigusliku lepingulise õigussuhtega (õigusnormide alusel tekkiv tahteline seos) ja see tähendab, et eraõiguslikku leppetrahvi saab nõuda ainult lepingupoole käest – nii on lepingupooleks eraparklasse sõitnud juht, kes aga ei pruugi olla mootorsõiduki omanik;
• § Liiklusseaduse kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks ning juht ei tohi peatada sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale – nii võib tekkida küsimus, kas sõidukijuhil oli eraparklasse sisenedes piisav ja täielik võimalus tutvuda infotahvlil toodud parkimistingimustega, sealhulgas leppetrahvi puudutava tasu suurusega;
• § Leppetrahvi tähtpäevaks maksmata jätmise korral ei saa seda esitada sundtäitmiseks kohtutäiturile. Leppetrahvi sissenõudmise võib üle anda inkassofirmale, kuid viimasel pole kohtutäituri õigusi, eelkõige juurdepääsuõigust Teie pangakontodele. Nõude või kirja saamisel inkassofirmalt tasub mõelda küsimusele, millistest allikatest on nad tuvastanud sõidukiomaniku nime ja elukoha;
• § Leppetrahvi Teilt väljanõudmiseks tuleb leppetrahvi määrajal pöörduda kohtusse ja tasuda riigilõiv. Kuna leppetrahvis saab kokku leppida vaid sõidukijuhiga, peab leppetrahvi nõudev lepingupool (eramaa omanik või parkimiskorraldaja) tegema kindlaks teise lepingupoole ehk parkija (sõidukijuhi, mitte -omaniku) ning esitama kohtule ka kõik tõendid selle kohta, et parkimisleping oli sõlmitud ning millist parkimistingimust rikuti;
• § Leppetrahvile vastuväite esitamisel parkimiskorraldajale võite hiljem kaotada võimaluse vaielda, kes sõiduki roolis oli, kuid kohtust kiirmenetluse makseettepaneku saamisel, on soovitatav sellele vastata – vastasel juhul mõistab kohus leppetrahvi välja;
• § Kui mootorsõiduki omanik annab sõiduki kasutada teisele isikule, peab ta sõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt sõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama andmeid isiku kohta, kellele sõiduk kasutada anti – kuue kuu möödumisel kohtu nõudmisel nimetatud andmeid esitama ei pea;
• § Kui olete sõiduki soetanud liisinguga, peate arvestama, et reeglina liisingulepingu kohaselt on kohustus kõik vara kasutamisest tingitud trahvid tasuda liisinguvõtjal kui vara otsesel valdajal ja kasutajal;
• § Tallinnas tegelevad eramaadel leppetrahvide määramisega EuroPark Eesti OÜ, Citypark OÜ, AS Ühisteenused.

Leppetrahvist tuleb eristada hoiatustrahvi. Viimase puhul olete Te väidetavalt toime pannud liiklusseaduses kirjeldatud liiklusväärteo, mille puhul on võimalik mootorsõiduki omanikule või vastutavale kasutajale määrata hoiatustrahvi. Liiklusväärteoks on näiteks keelatud kohas parkimine. Sellisel juhul on hoiatustrahvi määramise õigus Politsei- ja Piirivalveametil või valla- või linnavalitsusel. Mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määratakse hoiatustrahvi maksjaks mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja, välja arvatud juhul, kui Te esitate trahviteate väljastajale nõutud andmetega kaebuse, et sõidukit kasutas teine isik.

Claudius Õigusbüroo soovitused:

• § Ära tee teisele seda, mida Sa ei soovi, et Sulle tehakse! Parkides oma sõiduki eraparklas, pidage lugu parkimiskorraldaja poolt kehtestatud parkimistingimustest;
• § Kui Te saate parkimiskorraldajalt leppetrahvi nõude ning tunnete, et Teile on sellega liiga tehtud, tasub esimesena fikseerida olukord – eelkõige jäädvustada olulised asjaolud kaamera abil. Seejärel on Teil võimalus pöörduda abi saamiseks ja õigluse sisseseadmiseks juristi poole.

Claudius Õigusbüroo saab Teid aidata:

• § viivistasu otsuse või leppetrahvi nõude esitamisel parkimistingimuste väidetava rikkumise korral nimetatud dokumentide sisust ja tingimustest arusaamisel, samuti vahettegemisel, kellelt ja mida Te olete saanud ning asja edasise lahendamise võimaluste vahel valimisel ja Teile parima valiku tegemisel;
• § viivistasu otsuse vaidlustamisel valla- või linnavalitsuses, kaebuse esitamisel halduskohtusse;
• § leppetrahvi vaidlustamisel;
• § kaebuse esitamisel trahviteate saamisel kirjalikus hoiatusmenetluses;
• § kiirmenetluse otsuse vaidlustamisel;
• § üldmenetluses koostatud väärteoprotokolli kohta vastulause esitamisel kohtuvälisele menetlejale või üldmenetluses tehtud otsuse vaidlustamisel kohtus;
• § kaebuse esitamisel rahatrahvi vähendamisel;
• § esindusel kohtumenetluses.