Võtke õigusabi saamiseks ühendust Claudius Õigusbüroo juristiga!

(+372) 53 477 636

Õigusabi osutamise valdkonnad:

Claudius Õigusbüroo õigusblogi

 

Claudius Õigusbüroo õigusblogist leiate nii meie juristide poolt kirjutatud artikleid aktuaalsetel teemadel, kui ka viiteid asjakohastele ja harivatele postitustele teiste autorite poolt. Meie eesmärk ei ole oma õigusblogis avaldada keeruka sisuga õigusteaduslikke arvamusi, vaid tuua veebilehe külastajateni erinevat sellise sisuga teavet, mis võib aidata igapäevaeluga seotud asjaolude olemust paremini mõista. Nii oleme oma klientidele ja veebilehe külastajatele justkui perejuristiks. Ning loomulikult - kui vajate individuaalset nõustamist, võite julgesti pöörduda meie juristide poole ilma igasuguse häbita - meie jaoks pole rumalaid küsimusi. Loodame, et meie õigusblogist saadav informatsioon võimaldab Teil paremini tundma õppida oma õigusi ning aitab hoiduda valest tegutsemisest ja sellega kaasneda võivast võimalikust kahjust.

Sotsiaalvõrgustike lehtedele postitame viiteid nii meie juristide kui teiste autorite artiklitele, olulisematele riigikohtulahenditele ja seadusemuudatustele. Lisaks võib nendelt lehtedelt leida muud põnevat ja kasulikku, näiteks infot tasuta koolituste või tähtsate sündmuste kohta nii meie õigusbüroos kui ka mujal maailmas.

 

    

 
 
Vali õigusalane postitus valdkonna järgi
 

Perekonnaõigus

Elatis

Hooldusõigus ja suhtlemise kord

Lapse äraviimine või kinnihoidmine, lapserööv

Blog(id2)

Suhtlemiskord ja jõu kasutamine lapsega suhtlemise korra täitmise tagamiseks

© Claudius Õigusbüroo

Tulenevalt perekonnaseadusest (lühend PKS) on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Lapse huvides võib kohus piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Kui kolmas isik on valla- või linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, määrab valla- või linnavalitsus või juriidiline isik seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku. Kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist. Kohus võib eespool nimetatud meetmeid rakendada ka omal algatusel.


Tulenevalt lastekaitse seadusest (lühend LaKS) lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Lapsel on õigus saada teavet puuduva vanema kohta, kui see ei kahjusta lapse heaolu ja arengut või lapsendamissaladust. Lapsel, kelle vanemad elavad eri riikides, on õigus isiklikele kontaktidele ja suhetele mõlema vanemaga. Lapsel või tema vanematel on õigus perekonna kokkusaamise eesmärgil vabalt lahkuda Eesti Vabariigist või Eesti Vabariiki sisse sõita vastavalt kehtestatud korrale.

Vanema hooldusõigus ja hooldusõiguse muutused

© Claudius Õigusbüroo

Omades aastatepikkuseid kogemusi vanemate ja laste vaheliste õiguslike suhetega seotud probleemide lahendamisel, panime kokku slaidimaterjali, mis seletab lapsevanematele lihtsalt ja arusaadavalt lahti vanema hooldusõigusega seonduva, sh erinevate mõistete sisu ning ulatuse. Juhul, kui Sa oma küsimustele vastust ei saanud või soovid oma murele meie büroo juristide õiguslikku hinnangut asja lahendamise erinevate võimaluste ja perspektiivide kohta, võta meiega julgesti ühendust!

Heade soovidega,

Keiu Roosimägi

Vanemate ja laste vahelistele õiguslikele suhetele

spetsialiseerunud perekonnaõiguse jurist

Slaidiettekandena: Vanema hooldusõigus ja hooldusõiguse muutused

Lapse ülalpidamisnõue vanavanemate vastu ehk asenduskohustus

© Claudius Õigusbüroo

Tulenevalt kehtiva perekonnaseaduse § 97 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps või laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohustatud isik võib vabaneda ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kuid vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra ehk alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Sellisel juhul võib mõjuvaks põhjuseks olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Praktikas esineb sageli olukordi, kus kohtuotsusega on küll elatis välja mõistetud, kuid kohustatud isik elatist ei maksa ning ka täitemenetlus ei ole toonud tulemusi. Samuti esineb juhtumeid, kus kohustatud isiku vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada, nt juhtudel, mil vanema viibimiskoht ei ole teada. Taoliste olukordade lahendamiseks näeb perekonnaseadus ette võimaluse esitada ülalpidamisnõue sugulase vastu, kes on seda kohustatud tegema järgmisena, nt vanavanemate vastu.

Käesolevas artiklis käsitleme lühidalt olulisemaid Riigikohtu seisukohti seoses asenduskohustusega. Kuna iga juhtum on individuaalne, palume täiendavate küsimuste korral ühendust võtta Claudius Õigusbüroo juristiga kontaktivormi, e-posti See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. kaudu või helistades (+372) 53 477 636.

Hooldusõiguse kuuluvus, kui kohus on lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha ning hooldusõiguslike küsimuste lahendamine, kui laps elab välisriigis, vanema hooldusõiguse kohta käiva rahvastikuregistri kande muutmine

© Claudius Õigusbüroo

Asjaolud

2007. a. sõlmisid ema ja isa kompromissi, millega leppisid kokku alaealiste lastega suhtlemise korra ning mille kohaselt määrati laste elukohaks ema elukoht. 1. juulil 2010. a. jõustus uus perekonnaseadus (PKS), mille järgi juhul, kui enne PKS jõustumist oli kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, loeti alates PKS jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha oli kohus lapse elukohaks määranud. Samal aastal, mil jõustus uus PKS, kolis ema lastega elama Rootsi. 2012. a. esitas isa Eestis maavalitsusele avalduse, milles palus kanda rahvastikuregistrisse tema hooldusõigust tõendavad andmed laste kohta. Maavalitsus jättis avalduse rahuldamata. Isa esitas kaebuse halduskohtusse. Halduskohus ja hiljem ka ringkonnakohus jätsid isa kaebuse rahuldamata. Isa esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse. Riigikohus tühistas Tallinna halduskohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsused ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Vanemate ja lapse üldine õigussuhe, vanema õigused ja kohustused – hooldusõigus, hooldusõiguse muutused, suhtlusõigus, otsustusõigus ning lapse huvid perekonnaõiguslikes vaidlustes

© Claudius Õigusbüroo

Eesti ühiskonnas levivate traditsiooniliste soorollihoiakute järgi tehakse selget vahet meeste ja naiste rollidel. Viimase järgi peetakse lapse peamiseks hooldajaks ema ning isa käsitletakse pigem ema abilisena, sest usutakse, et ema ja lapse vahel on eriline side. Kui lastekasvatamine on naiste ülesanne, siis meeste kohustus on perele majandusliku kindlustunde pakkumine – seda ka lahutuse või lahkumineku järgselt. Eestis on levinud nn „puhta lahkumineku“ mudel, mille järgi vanemad omavahel ei suhtle ning lahuselava vanema - kelleks reeglina on isa – ja lapse omavahelist suhtlemist püütakse hoida minimaalsena. Mehelt oodatakse peamiselt elatise maksmist ning ema otsustada on see, kas ja kui palju lahuselav isa saab lapse elus pärast lahkuminekut muul viisil osaleda. (Lahuselavad isad Eestis – isa ja lapse vahelise piiratud suhte kontekstis. Magistritöö. Mari-Liis Huul. Tallinna Ülikool 2013)

Perekonnaõigus on üks isiklikumaid ja keerulisemaid valdkondi, sest omab peale õiguse otsest kokkupuudet ka psühholoogiaga, eelkõige emotsioonidega. Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest.

  1. Võtke õigusabi saamiseks ühendust Claudius Õigusbüroo juristiga kontaktivormi kaudu!
  2. Nimi
    Please type your full name.
  3. E-post
    Invalid email address.
  4. Telefon
    Invalid Input
  5. Sõnum
    Invalid Input
  6. Invalid Input
  7. Claudius Õigusbüroo austab Teie õigust eraelu puutumatusele ning töötleb Teie isikuandmeid ja meile usaldatud informatsiooni ainult ulatuses, mis on vajalik Teile parima õigusabi osutamiseks.