Võtke õigusabi saamiseks ühendust Claudius Õigusbüroo juristiga!

(+372) 53 477 636

Õigusabi osutamise valdkonnad:

Claudius Õigusbüroo õigusblogi

 

Claudius Õigusbüroo õigusblogist leiate nii meie juristide poolt kirjutatud artikleid aktuaalsetel teemadel, kui ka viiteid asjakohastele ja harivatele postitustele teiste autorite poolt. Meie eesmärk ei ole oma õigusblogis avaldada keeruka sisuga õigusteaduslikke arvamusi, vaid tuua veebilehe külastajateni erinevat sellise sisuga teavet, mis võib aidata igapäevaeluga seotud asjaolude olemust paremini mõista. Nii oleme oma klientidele ja veebilehe külastajatele justkui perejuristiks. Ning loomulikult - kui vajate individuaalset nõustamist, võite julgesti pöörduda meie juristide poole ilma igasuguse häbita - meie jaoks pole rumalaid küsimusi. Loodame, et meie õigusblogist saadav informatsioon võimaldab Teil paremini tundma õppida oma õigusi ning aitab hoiduda valest tegutsemisest ja sellega kaasneda võivast võimalikust kahjust.

Sotsiaalvõrgustike lehtedele postitame viiteid nii meie juristide kui teiste autorite artiklitele, olulisematele riigikohtulahenditele ja seadusemuudatustele. Lisaks võib nendelt lehtedelt leida muud põnevat ja kasulikku, näiteks infot tasuta koolituste või tähtsate sündmuste kohta nii meie õigusbüroos kui ka mujal maailmas.

 

        

 
 
Vali õigusalane postitus valdkonna järgi
 

Perekonnaõigus

Elatis

Hooldusõigus ja suhtlemise kord

Lapse äraviimine või kinnihoidmine, lapserööv

Blog(id2)

Juhatuse liikme vastutus äriühingu maksuvõla eest, vastutuskohustus ja vastutusotsus – olulisi Riigikohtu seisukohti

© Claudius Õigusbüroo

Juhatuse liikme vastutus

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) ning äriseadustik (edaspidi ÄS) määratlevad äriühingu juhatuse liikme vastutuse ulatuse, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju äriühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. ÄS kohaselt juhatuse liige on kohustatud täitma oma kohustusi äriühingus korraliku ettevõtja hoolsusega, mis on justkui indikaator, mille abil määratakse, kas juhatuse liige peaks vastutama oma tegevusest tulenevate tagajärgede eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta suudab ära tõendada, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ning seeläbi oli tema tegevusega seotud kahju tekkimine äririskiga kaasnev nähtus (näiteks äririski realiseerimisel tekkinud maksejõuetus või likviidsuskriis). Samuti vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta on äriühingu juhatuse koosolekul või üldkoosolekul ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele või selle otsuse vastu hääletanud ning see on kantud protokolli.

Hooldusõigus, otsustusõigus ja lapsega suhtlemise korraldamine (suhtlemiskord) – olulisi Riigikohtu seisukohti

© Claudius Õigusbüroo

Vanema õiguste määramine ja lapsega suhtlemise korraldamine on hagita perekonnaasjad.

Claudius Õigusbüroo juhib tähelepanu, et uus perekonnaseadus (RT I 2009, 60, 395, jõustumine 01.07.2010) tõi eesti õigussüsteemi sisse hooldusõiguse mõiste.

Hooldusõigus

Hooldusõiguse peatamine vs hooldusõiguse täielik äravõtmine

3-2-1-121-12

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 140 lg 1 järgi peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Kolleegiumi hinnangul tähendab vanema kestev võimetus hooldusõigust teostada seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Sellest tulenevalt saab vanema hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada, sh vanema vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise korral. Viidatud sätte mõtteks on tagada lapse huvide kaitse olukorras, kus lapsel on küll hooldusõiguslik vanem õiguslikus mõttes olemas, kuid tegelikult ei saa hooldusõiguslik vanem lapse õigusi ja huve kaitsta ega lapse heaolu tagada. Lapse huvides tuleb sellisel juhul vanema hooldusõigus peatada.

Hooldusõigus, suhtlemiskord ja lapse elukoha määramine

© Claudius Õigusbüroo

Perekonnaõigus on üks isiklikumaid ja keerulisemaid valdkondi, sest omab peale õiguse otsest kokkupuudet ka psühholoogiaga, eelkõige emotsioonidega. Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest.

Pere lagunemisel tuleb silmitsi seista rea küsimustega: kuidas korraldada edaspidi selliseid elulisi küsimusi nagu vanemate ja laste omavaheline suhtlemine, lapse elukoht, lapse esindamine jms. Kõik seesugused küsimused puudutavad ka vanemaid, kes pole omavahel abielus, kuid otsustavad oma kooselu lõpetada või vanemaid, kellel puudub üleüldine soov kooseluks. Samuti tekivad erinevad hooldusõiguse ja vanemate ning lapse omavahelise suhtlemise korraga seotud küsimused põlvnemise kindlakstegemisel kohtu poolt. Lisaks esinevad praktikas juhtumid, kus hooldusõigust tuleb piirata, see peatada või anda hooldusõigus täielikult üle ühele vanematest.

Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest - hooldusõigus. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

Elatis ehk alimendid - olulisi Riigikohtu seisukohti

© Claudius Õigusbüroo

3-2-1-118-12

Vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt miinimummäärast väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanema varaline seisund ei võimalda lapsele vajalikus suuruses elatist maksta. Kohus saab mõista elatise välja alammäärast väiksemas ulatuses juhul, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda varalise seisundi tõttu võimalik maksta elatist alammääras, s.o juhul, kui vanema sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda täitemenetluse seadustiku kohaselt pöörata sellele sissenõuet sätestatud ulatuses. Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest elatist. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt muud vara peale kuusissetuleku, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole alust jätta temalt välja mõistmata elatise alammäära.

Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid seejuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.

Elatis ehk alimendid

© Claudius Õigusbüroo

2009. aastal valmis Sotsiaalministeeriumil poliitikaanalüüs „Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed“ (Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2009; Hede Sinisaar, Piia Tammpuu). Nimetatud analüüsist selgus, et üksikvanemaks on 90% juhtudest ema ja ühe vanemaga peres kasvas Eestis 2007. aastal 34 000 last ehk 13% kõigist lastest. Aastal 2014 on täitemenetluses olevaid elatisnõudeid Eestis üle 12 000. Tänaseks pole olukord oluliselt paranenud. 2015. aasta lõpu seisuga käis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgnikust vanema suhtes, kes olid oma lastele võlgu 14,5 miljonit eurot. Tulenevalt perekonnaseadusest on lapse ülapidamise kohustus mõlemal vanemal.

Käesolevas artiklis käsitletakse lühidalt olulisemaid märksõnasid ja asjaolusid seoses lapse ülalpidamiskohustusega. Kuna iga juhtum on individuaalne, palume täiendavate küsimuste korral ühendust võtta Claudius Õigusbüroo juristiga.

  1. Võtke õigusabi saamiseks ühendust Claudius Õigusbüroo juristiga kontaktivormi kaudu!
  2. Nimi
    Please type your full name.
  3. E-post
    Invalid email address.
  4. Telefon
    Invalid Input
  5. Sõnum
    Invalid Input
  6. Invalid Input
  7. Claudius Õigusbüroo austab Teie õigust eraelu puutumatusele ning töötleb Teie isikuandmeid ja meile usaldatud informatsiooni ainult ulatuses, mis on vajalik Teile parima õigusabi osutamiseks.