Laste huvides on see, et neil on kaks vanemat, kellel on soov ja võimalused lapsi kasvatada ning perekonnaseadusest tulenevad kohustused. Suhtlemise korra määramise eesmärk on tagada eelkõige lapsele võimalus tunda lahus elavat vanemat ja säilitada lahus elava vanemaga lähedased suhted. Kuigi ka vanema aspektist on suhtlemise korraldamise eesmärk ühest küljest tagada vanemale võimalus tunda oma last ja säilitada või luua temaga isiklikud lähedased suhted, tuleb lapsega suhtlemist reguleerides mh arvestada ka vanema kohustust lapsega suhelda. Suhtlemise korraldamine on vajalik ka selleks, et lapsest lahus elav vanem osaleks lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Seega tuleb lapsega suhtlemist reguleerides pidada silmas ka seda, et ühest küljest õigustatud vanem on samas ka kohustatud suhtlemise korda täitma ja osalema lapse arendamisel.

Loe edasi: Suhtlemiskord, sunnivahendid, lepitusmenetlus | Õigusbüroo, Tallin

Suhtlemiskord ja jõu kasutamine lapsega suhtlemise korra täitmise tagamiseks

© Claudius Õigusbüroo

Tulenevalt perekonnaseadusest (lühend PKS) on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Lapse huvides võib kohus piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Kui kolmas isik on valla- või linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, määrab valla- või linnavalitsus või juriidiline isik seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku. Kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist. Kohus võib eespool nimetatud meetmeid rakendada ka omal algatusel.

Tulenevalt lastekaitse seadusest (lühend LaKS) lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Lapsel on õigus saada teavet puuduva vanema kohta, kui see ei kahjusta lapse heaolu ja arengut või lapsendamissaladust. Lapsel, kelle vanemad elavad eri riikides, on õigus isiklikele kontaktidele ja suhetele mõlema vanemaga. Lapsel või tema vanematel on õigus perekonna kokkusaamise eesmärgil vabalt lahkuda Eesti Vabariigist või Eesti Vabariiki sisse sõita vastavalt kehtestatud korrale.

Loe edasi: Suhtlemiskord ja jõu kasutamine lapsega suhtlemise korra täitmise tagamiseks

Vanema hooldusõigus ja hooldusõiguse muutused

© Claudius Õigusbüroo

Omades aastatepikkuseid kogemusi vanemate ja laste vaheliste õiguslike suhetega seotud probleemide lahendamisel, panime kokku slaidimaterjali, mis seletab lapsevanematele lihtsalt ja arusaadavalt lahti vanema hooldusõigusega seonduva, sh erinevate mõistete sisu ning ulatuse. Juhul, kui Sa oma küsimustele vastust ei saanud või soovid oma murele meie büroo juristide õiguslikku hinnangut asja lahendamise erinevate võimaluste ja perspektiivide kohta, võta meiega julgesti ühendust!

Heade soovidega,

Keiu Roosimägi

Vanemate ja laste vahelistele õiguslikele suhetele

spetsialiseerunud perekonnaõiguse jurist

Slaidiettekandena: Vanema hooldusõigus ja hooldusõiguse muutused

Loe edasi: Vanema hooldusõigus ja hooldusõiguse muutused, ainuhooldusõigus

Lapse ülalpidamisnõue vanavanemate vastu ehk asenduskohustus

© Claudius Õigusbüroo

Tulenevalt kehtiva perekonnaseaduse § 97 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps või laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohustatud isik võib vabaneda ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kuid vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra ehk alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Sellisel juhul võib mõjuvaks põhjuseks olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Praktikas esineb sageli olukordi, kus kohtuotsusega on küll elatis välja mõistetud, kuid kohustatud isik elatist ei maksa ning ka täitemenetlus ei ole toonud tulemusi. Samuti esineb juhtumeid, kus kohustatud isiku vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada, nt juhtudel, mil vanema viibimiskoht ei ole teada. Taoliste olukordade lahendamiseks näeb perekonnaseadus ette võimaluse esitada ülalpidamisnõue sugulase vastu, kes on seda kohustatud tegema järgmisena, nt vanavanemate vastu.

Käesolevas artiklis käsitleme lühidalt olulisemaid Riigikohtu seisukohti seoses asenduskohustusega. Kuna iga juhtum on individuaalne, palume täiendavate küsimuste korral ühendust võtta Claudius Õigusbüroo juristiga kontaktivormi, e-posti See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. kaudu või helistades (+372) 53 477 636.

Loe edasi: Claudius Õigusbüroo | Asenduskohustus. Elatisnõue vanavanemate vastu.