Võtke õigusabi saamiseks ühendust Claudius Õigusbüroo juristiga!

(+372) 53 477 636

Õigusabi osutamise valdkonnad:

Vanema hooldusõigus ja hooldusõiguse muutused

© Claudius Õigusbüroo

Omades aastatepikkuseid kogemusi vanemate ja laste vaheliste õiguslike suhetega seotud probleemide lahendamisel, panime kokku slaidimaterjali, mis seletab lapsevanematele lihtsalt ja arusaadavalt lahti vanema hooldusõigusega seonduva, sh erinevate mõistete sisu ning ulatuse. Juhul, kui Sa oma küsimustele vastust ei saanud või soovid oma murele meie büroo juristide õiguslikku hinnangut asja lahendamise erinevate võimaluste ja perspektiivide kohta, võta meiega julgesti ühendust!

Heade soovidega,

Keiu Roosimägi

Vanemate ja laste vahelistele õiguslikele suhetele

spetsialiseerunud perekonnaõiguse jurist

Slaidiettekandena: Vanema hooldusõigus ja hooldusõiguse muutused

Käesoleva presentatsiooni märksõnad on:

Põlvnemise õiguslik tähendus

Vanemate ja lapse üldine õigussuhe

Vanema hooldusõiguse põhimõtted

Vanema hooldusõiguse kuuluvus

Piiratud teovõimega vanema hooldusõigus

Vanema hooldusõiguse teostamine

Hooldusõigus laiendatud teovõimega alaealise üle

Vanema hooldusõigus

Isikuhooldusõigus

Lapse väljaandmise nõue ja lapse suhtlemise määramine

Varahooldusõigus

Kinkekeeld ja raha paigutamine

Tehingute tegemine kohtu nõusolekul

Lapse varalt saadav kasu

Vanemate hoolsuskohustus

Lapse vara ohustamine

Vara väljaandmine

Otsustusõigus

Hooldusõiguseta vanema otsustusõigus

Last hooldava isiku otsustusõigus

Kasuvanema otsustusõigus

Kasuperekond ja (eri)eestkoste

Suhtlusõigus

Teabe andmise nõue

Lapse esindamine

Lapse esindamine pärast vanema hooldusõiguse lõppemist

Hooldusõiguse muutused

Vanema hooldusõiguse piiramine

Lapse eraldamine perekonnast ja isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine

Vanema hooldusõiguse peatamine

Ühise hooldusõiguse lõpetamine

Lapse elukoha määramine

Hooldusõiguse taastamine

Hooldusõiguse üleandmine

Lapse huvidest juhindumine

Avalduse esitamine kohtule

Menetlus kohtus

Esialgne õiguskaitse

Vägivallaga arvestamine

Lapse ärakuulamine

Vanemate ärakuulamine

Kasuvanemate ja lapse muude kasvatajate ärakuulamine

Asja lahendamine kokkuleppel

Lapse iseseisev kaebeõigus

Andmete kandmine rahvastikuregistrisse

Rahvusvaheline kohtualluvus ja lapse harilik viibimiskoht

Lapse ebaseaduslik äraviimise või kinnipidamine

Hooldusõiguse üle otsustamine pärast lapse ebaseaduslikku äraviimist

Erimeelsused hooldusõiguse osas

Riigikohtu seisukohad

Põlvnemise õiguslik tähendus

§ vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras

Vanemate ja lapse üldine õigussuhe

§ vanem ja laps on kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi
§ kuni laps elab koos oma vanematega ja need teda kasvatavad või ülal peavad, on ta kohustatud oma võimetele ja võimalustele vastaval viisil vanemaid koduses majapidamises abistama

Vanema hooldusõiguse põhimõtted

§ vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti
§ last hooldades ja kasvatades arvestavad vanemad, et tema võime ja vajadus iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb
§ kui lapse arengutase seda võimaldab, arutavad vanemad lapsega hooldus- ja kasvatusküsimusi

Vanema hooldusõiguse kuuluvus

§ omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus
§ kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest
§ vanema hooldusõigus ei kehti neis lapsega seotud asjades, mille jaoks on määratud erieestkostja, samuti kohtuasjas, kus on määratud muu esindaja
§ ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks

Piiratud teovõimega vanema hooldusõigus

§ piiratud teovõimega vanemal ei ole õigust last esindada ja ta teostab lapse suhtes isikuhooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga
§ kui lapse seaduslik esindaja on eestkostja või erieestkostja, eelistatakse vanema ja esindaja arvamuste lahkumineku korral vanema arvamust

Vanema hooldusõiguse teostamine

§ vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu
§ kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid; vajaduse korral alustab kohus lapse suhtes eestkostja määramise menetluse

Hooldusõigus laiendatud teovõimega alaealise üle

§ kui alaealise teovõimet on laiendatud, ei kehti vanema hooldusõigus nende toimingute puhul, mida alaealine võib teha iseseisvalt

Vanema hooldusõigus

§ Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest – hooldusõigus
§ Hooldusõigus:

  • isikuhooldusõigus
  • varahooldusõigus
  • õigus otsustada lapsega seotud asju

Isikuhooldusõigus

§ õigus hoolitseda lapse isiku eest, kohustus ja õigus:

  • last kasvatada
  • lapse järele valvata
  • lapse viibimiskohta määrata
  • lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda

Lapse väljaandmise nõue ja lapse suhtlemise määramine

§ õigust nõuda lapse väljaandmist igaühelt, kes last vastu tema vanema tahtmist õigusvastaselt enda juures hoiab
§ määrata need kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda; vanema otsus on siduv kolmanda isiku suhtes, kellel vanem on keelanud lapsega suhelda
§ NB! Kolmas isik ei ole teine vanem!

Varahooldusõigus

§ õigus hoolitseda lapse vara eest, õigus ja kohustus: 

  • valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda

§ Varahooldusõigus ei kehti vara puhul, mille laps on omandanud:

  • pärimise teel või kinketehingu alusel, kui pärandaja või kinkija on määranud, et üks vanem või kumbki vanem ei või seda vara valitseda
  • nimetatud vara hulka kuuluva õiguse alusel või hüvitisena või vastutasuna sellise vara hulka kuuluva eseme võõrandamise, hävimise, rikkumise või äravõtmise eest

§ vara, mille laps on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel, peavad vanemad valitsema vara andnud isiku juhiste kohaselt
§ vanemad võivad juhistest kõrvale kalduda, kui nende järgimine võib kahjustada lapse huve

Kinkekeeld ja raha paigutamine

§ vanemad ei või lapse esindajana kinkida lapse vara
§ erandina on lubatud teha tavapäraseid kinkeid kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite järgimiseks
§ vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks

Tehingute tegemine kohtu nõusolekul

§ lapse nimel teatud tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek - kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutamine, pärandist loobumine, osaluse omandamine juriidilises isikus või selle liikmeks astumine, laenu võtmine, väärtpaberite omandamine ja võõrandamine jms
§ kohtu nõusolek ei ole vajalik pärandist loobumiseks, kui lapse õigus pärandile on tekkinud lapse suhtes esindusõigust omava vanema pärandist loobumise tagajärjel
§ vanemad ei või kohtu nõusolekuta alustada lapse nimel uut majandustegevust ega anda lapsele tema sõlmitud lepingu täitmiseks või vabaks käsutamiseks üle esemeid, mille võõrandamiseks on vaja kohtu nõusolekut

Lapse varalt saadav kasu

§ esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud
§ ülejäänut võib kasutada lapse ülalpidamiseks
§ viimasena vanemate enda ja lapse alaealiste vallaliste õdede ja vendade ülalpidamine, kui puuduvad muud asjakohased vahendid nimetatud isikute ülalpidamiskulude katmiseks

Vanemate hoolsuskohustus

§ vanemad peavad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades; kui lapsele kahju tekkimise on põhjustanud mõlemad vanemad, vastutavad nad solidaarvõlgnikena
§ eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi

Lapse vara ohustamine

§ kohus võib teha vanematele ettekirjutuse lapse vara nimekirja ja vara valitsemise aruande esitamiseks
§ vanemad peavad kinnitama vara nimekirja õigsust
§ kui nimekiri on puudulik, võib kohus määrusega teha nimekirja koostamise ülesandeks valla- või linnavalitsusele
§ kohus võib teha ettekirjutuse lapse raha kindlal viisil paigutamiseks
§ kohus võib seada raha väljavõtmise tingimuseks kohtult sellekohase loa saamise
§ kui lapse vara hulka kuuluvad väärtpaberid või väärtesemed, võib kohus last esindavale vanemale panna samasugused kohustused, mis lasuvad eestkostjal
kohus võib lapse varalisi huve kahjustavalt vanemalt nõuda tagatist tema valitsetava vara väärtuse ulatuses
§ tagatise liigi ja ulatuse otsustab kohus oma äranägemisel
§ tagatise määramisel ja tühistamisel asendab lapse osavõttu kohtu määrus
§ tagatise andmise sunnivahendina võib kohaldada ainult varahooldusõiguse täielikku või osalist äravõtmist

Vara väljaandmine

§ kui vanema hooldusõigus lõpeb või peatub, annab ta lapsele tema vara välja ja esitab lapse või tema seadusliku esindaja taotlusel vara valitsemise aruande

Otsustusõigus

§ õigus otsustada lapsega seotud asju
§ kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt
§ kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale; sellisel juhul võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi
§ igapäevaelu asjade otsustamine, tavahooldamist puudutav; tavaotsuste tegemine - mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta
§ otsused, mida teeb vanem, kellele kuulub nn (ainu)hooldusõigus ainuisikuliselt (lapse haridust, tervist, elu- ja viibimiskohta, kolmandate isikutega suhtlemist puudutav jms)
§ hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt
§ kui laps viibib eespool nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem

Hooldusõiguseta vanema otsustusõigus

§ hooldusõiguseta vanemal on otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel
§ lapse huvides võib kohus hooldusõiguseta vanema otsustusõigust piirata

Last hooldava isiku otsustusõigus

§ kui laps elab pikemat aega kasuperekonnas, on last tegelikult hooldaval ja kasvataval isikul (kasuvanem) õigus otsustada lapse tavahooldamise asju ning õigus neis asjades last esindada
§ sellist õigust ei ole, kui hooldusõigusega isik vaidleb sellele vastu või kui kohus on tavahooldamise otsustusõigust piiranud või selle välistanud
§ kui laps viibib kohtulahendi alusel kolmanda isiku juures, võib tema tavahooldamise otsustusõigust piirata või välistada ainult kohus

Kasuvanema otsustusõigus

§ kui vanemad annavad lapse pikemaks ajaks kasuperekonna hooldada, võib kohus lapse hoolduse asjades vanemate või last hooldava isiku taotlusel anda otsustusõiguse üle last hooldavale isikule
§ õiguste üleandmiseks last hooldava isiku (kasuvanem) taotlusel on vaja vanemate nõusolekut
§ üleantud õiguste ulatuses on kasuvanemal erieestkostja õigused ja kohustused

Kasuperekond ja (eri)eestkoste

§ kasuperekond on perekond, kus last tegelikult kasvatatakse ja kuhu ei kuulu lapse vanem ega vanemaga abielus olev isik
§ eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kellel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides
§ eestkostjal ei ole esindusõigust ega kohustusi valdkonnas, milleks on määratud erieestkostja

Suhtlusõigus

§ lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga
§ mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult
§ suhtlusõigus ei sõltu hooldusõiguse kuuluvusest ega ole vanema hooldusõiguse osa
§ NB! Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik.
§ lapse huvides võib kohus suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada
§ kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga või muu isikuga sobiva kolmanda isiku juuresoleku
§ kui kolmas isik on valla- või linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, määrab valla- või linnavalitsus või juriidiline isik seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku
§ kohus võib keelata kolmandal isikul lapsega suhtlemise või seda piirata
§ kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist
§ kohus võib meetmeid rakendada ka omal algatusel

Teabe andmise nõue

§ vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega

Lapse esindamine

§ hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja
§ ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus
§ kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse, on ühel vanemal lapse huvides õigus teha vajalikke tehinguid ja toiminguid ka üksinda; sel juhul tuleb toimingutest teisele vanemale viivitamata teatada
§ ulatuselt ulatub esindusõigus sama kaugele kui hooldusõigus - kui hooldusõigus on piiratud, on samapalju piiratud ka esindusõigus
§ Vanem esindab last üksinda, kui:

  • tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus
  • talle on selles asjas otsustusõigus kohtu poolt üle antud

§ NB! Kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut.
§ kui kolmas isik peab toimingu tegemise eesmärgil esitama lapsele tahteavalduse, võib selle esitada ühele vanemale
§ vanemad ei või last esindada juhtudel, kui see on keelatud ehk esindusõigus on välistatud, nt tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend (välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes) – PKS § 180

Lapse esindamine pärast vanema hooldusõiguse lõppemist

§ vanem võib jätkata lapse isikuhoolduse ja varahooldusega seotud asjaajamist, kuni talle saab teatavaks või peab teatavaks saama tema hooldusõiguse lõppemine
§ kolmas isik ei või vanema õigusele tugineda, kui ta tehingu tegemise ajal teadis või pidi teadma hooldusõiguse lõppemisest; sama kehtib ka vanema hooldusõiguse peatamise korral

Hooldusõiguse muutused

§ hooldusõiguse üleandmine ei ole nn (isiku)hooldusõiguse äravõtmine! PKS § 137 versus PKS § 135
§ hooldusõiguse muudatused ei puuduta vanemaks olemist, kehtima jäävad vanema õigused ja kohustused (kohustus osaleda lapse ülalpidamisel, suhtlemisõigus, õigus pärandada vara)
§ kehtiv perekonnaseadus ei võimalda ära võtta vanema õigusi, muudatusi saab teha hooldusõiguses
§ hooldusõiguse kuuluvust saab muuta üksnes kohtu kaudu
§ hooldusõiguse muudatused:

  • vanema hooldusõiguse piiramine, mh isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine (lapse heaolu on ohustatud) – PKS 134
  • vanema hooldusõiguse peatamine (hooldusõiguse teostamine on faktiliselt takistatud, kestev võimetus hooldusõigust teostada) – PKS § 140
  • hooldusõiguse osaline või täielik üleandmine ühele vanematest, ühise hooldusõiguse lõpetamine – PKS 137

Vanema hooldusõiguse piiramine

§ Lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab:

  • vanema hooldusõiguse kuritarvitamine
  • lapse hooletussejätmine
  • vanemate suutmatus täita oma kohustusi
  • kolmanda isiku käitumine
  • vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma

§ kohus rakendab ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, mh võib lapse eraldada perekonnast ja isikuhooldusõiguse täielikult ära võtta

§ Kohus võib abinõuna:

  • teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid
  • teha hoiatusi ja ettekirjutusi, kehtestada keelde  kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid
  • isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega
  • varahooldusõiguse täies ulatuses ära võtta

§ Abinõud:

  • ettekirjutused, nt keelatakse vanemal tarvitada alkoholi, suunatakse alkoholismi- või narkovõõrutusravile
  • kohustatakse KOV-i toel kasutama erinevaid tugiteenuseid (nt juhtumiplaani koostamine ja järgimine, lapse kasvatamisel juhendamine, tugiisik, hooldustöötaja abi tagamine)
  • kohustatakse vanemaid pöörduma lapsega arsti või psühholoogi poole ning järgima arsti juhiseid jne

§ Abinõude rakendamisel kohus:

  • lähtub esmajoones lapse huvist, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute huvi
  • abinõu valikul peab kohus arvestama perekonnaautonoomia põhimõttega ning eelistama selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda ning aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada või taastada

Lapse eraldamine perekonnast ja isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine

§ kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega
§ isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks
§ isikuhooldusõiguse olulise piiramise või täieliku äravõtmise asja läbivaatamisel kaasab kohus menetlusse arvamuse andmiseks valla- või linnavalitsuse
§ kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib valla- või linnavalitsus lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust; sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes

Vanema hooldusõiguse peatamine

§ kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama
§ hooldusõiguse peatumise ajal hooldusõigus säilib, kuid vanem ei või hooldusõigust teostada
§ kui hooldusõigus kuulub vanematele ühiselt ning ühe vanema hooldusõigus on peatatud, teostab teine vanem hooldusõigust üksinda
§ vanema kestev võimetus hooldusõigust teostada:

  • pikema aja jooksul faktiliselt takistatud vanema eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu
  • vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise korral

Ühise hooldusõiguse lõpetamine

§ ühise hooldusõiguse lõpetamine:

  • lapse hooldusõiguse osaline üleandmine ühele vanematest, sh (ainu)otsustusõigus teatud küsimustes (muus osas ühise hooldusõiguse säilitamine) – PKS § 119, § 137 lg 1
  • lapse hooldusõiguse täielik üleadmine ühele vanematest (ainuhooldusõigus) – PKS § 137 lg 1

§ hooldusõigus antakse täielikult ühele vanematest eelkõige:

  • teine vanem ei ole osalenud lapse elus ega tunne lapse vastu huvi
  • teine vanem nõustub sellega (kompromiss)
  • pinged vanematevahelistes suhetes - ühise hooldusõiguse teostamine raskendatud ega jõuta ka kokkuleppele hooldusõiguse teostamise viisis

§ avaldust ei rahuldata, kui:

  • vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu
  • on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ainuhooldusõiguse määramine ühele vanematest ei ole kooskõlas lapse huvidega

§ kohus lähtub otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades mh:

  • kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada
  • hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele
  • lapse tulevasi elamistingimusi

Lapse elukoha määramine

§ alates 1. juulist 2010. a ei saa enam esitada kohtusse lapse elukoha määramise nõuet ja kohus ei saa sellist nõuet ka rahuldada
§ saab nõuda hooldusõiguse täielikku või osalist, sh otsustusõiguse üleandmist ning kohus saab otsustada üksnes vanemate hooldusõiguse üle või kohaldada abinõusid lapse heaolu tagamiseks
§ elukoha määramine kuulub hooldusõiguse teostamise alla
§ kohus ei pea kindlaks määrama lapse elukohta, kui kohtulahendiga antakse vanemale täielikult üle lapse hooldusõigus
§ fakt, et vanemal on lapse ainuhooldusõigus (või näiteks hooldusõigus/otsustusõigus elukoha suhtes), annab vanemale õiguse otsustada lapse viibimis- ja elukoha üle

Hooldusõiguse taastamine

  • vanema hooldusõiguse taastamine, kui see on olnud peatatud – PKS § 140 lg 2
  • hooldusõiguse osaline või täielik üleandmine, kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale – PKS § 138 lg 1
  • kohus muudab varem tehtud lahendi – PKS § 123

§ kohus taastab vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine
§ kui vanemale seaduse või kohtulahendi alusel kuuluv ainuhooldusõigus lapse suhtes on peatatud ja peatamise põhjuse äralangemist ei ole alust oodata, annab kohus hooldusõiguse üle teisele vanemale, kui see vastab lapse huvidele
§ kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud - vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatakse, kui lapse huvid ei ole enam ohus

§ vanemal on õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et hooldusõigus kuuluks vanematele ühiselt

Hooldusõiguse üleandmine

§ kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle
§ kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud
§ avaldus rahuldatakse:

  • kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele
  • vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu
  • õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama

§ kui ainuhooldusõigusega vanem on surnud või temalt on hooldusõigus ära võetud, annab kohus hooldusõiguse teisele vanemale, välja arvatud juhul, kui see ei vasta lapse huvidele

Lapse huvidest juhindumine

§ kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades mh:

  • kõiki asjaolusid
  • asjaomaste isikute õigustatud huvi

§ lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid, LaKS § 3
§ lapse arvamus ja lapse huvid ei ole sünonüümid, kuid lapse arvamuse peab asetama konteksti ning hindama seda nii hetke heaolu kui tulevikuperspektiivi silmas pidades
§ Inglismaa Lasteseaduse (Children's Act; 1984) kohaselt peavad kohtunikud arvestama:

  • lapse arvamust (the viws of the child)
  • füüsilisi, emotsionaalseid ja hariduslikke vajadusi (her/his physical, emotional and educational needs)
  • muutuste mõju lapsele (the effect of change on the child)
  • lapse vanust, sugu ja personaalsust (her/his age, sex and personality)
  • üleelamisi, mida laps on kogenud või võib kogeda (the pains which she/he has allready suffered or could suffer and)
  • vanemate pädevust lapse vajaduste rahuldamisel (the competences of each of the child's parents to meet the child's needs)

§ lapse parimaks huviks peetakse:
lapse sooviga arvestamist, kodu olemasolu (s.h elamistingimusi), stabiilsust, lapse arenguvajaduste järgimist, lasteaias ja koolis käimist, lapse päevakava ja elukorraldusega arvestamist, lapse emotsionaalset heaolu, lapse häid suhteid vanematega (nii head suhet esmase hooldajaga kui võimalust suhelda lahus elava vanemaga), suhtlemisvõimalust eakaaslaste ja lähedastega, vanemate omavahelist head suhet, vanemate osalemist lapse kasvatuses, vanema elukorraldust ja koostöövõimet ning vanemate kokkuleppe saavutamist lapsega seotud vaidluses

§ laste huvidega on kooskõlas, et neid kasvatavad ja hooldavad mõlemad vanemad (lahend nr 2-11- 6114) – kui vanemad küll soovivad ühise hooldusõiguse lõpetada, võib kohus siiski leida, et see ei ole lapse huvides
§ lapse huvid piiravad vanemate huvisid - peab arvestama, et vanemate õiguste võrdsuse põhimõtet piirab lapse huvi põhimõte (nr 2-08- 89161)
§ õdede-vendade kooskasvamine (2-11-14383)

Avalduse esitamine kohtule

§ hagita menetlus – TsMS § 475 lg 1 p 8 ja TsMS § 550 lg 1p 2
§ riigilõiv - 10 €, hagi tagamisel (esialgne õiguskaitse) 50 €; RLS § 57 lg 7, lg 16
§ kohtu alluvus – lapse elukoha järgi; TsMS § 110 lg 3
§ NB! Võib lahendada hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega või elatise väljamõistmise hagimenetluses.

Menetlus kohtus

§ kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata
§ kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist
§ hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega
§ kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele
§ menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata
§ isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt, selleks ei pea korraldama kohtuistungit, ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul
§ kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha
§ menetluses osaleb kohalik valla- või linnavalitsus, kohus küsib seisukohta; reeglina annab selle sotsiaal- või lastekaitsetöötaja
§ kohus määrab lapsele esindaja, kes saab tasu riigi arvel
§ kui menetluses esindab last selleks määratud esindaja, ei ole vanematel õigust menetluses last esindada (TsMS § 217 lg 7)
§ kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, ära võib kuulata ka noorema lapse
§ hagita menetluse lahend on kohtumäärus
§ määrust ei pea põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi, va kui määrus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool EV
§ määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti

Esialgne õiguskaitse

§ kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik
§ hagi tagamise abinõuna kohus juba menetluse ajal reguleerib nt: vanema õigusi ühise lapse suhtes, vanema suhtlemist lapsega, lapse väljaandmist teisele vanemale, lapse isiklikuks kasutamiseks mõeldud asjade väljaandmist või kasutamist
§ kohus võib algatada ka omal algatusel
§ kohus küsib elukohajärgse valla- või linnavalitsuse arvamust, va kui sellest tingitud viivitus kahjustaks ilmselt alaealise huvisid
§ kui abinõu kohaldati valla- või linnavalitsuse seisukohta küsimata, tuleb seisukoht küsida esimesel võimalusel

Vägivallaga arvestamine

§ lapsed on perevägivalla ohvriks muuhulgas ka selle pealtnägijatena
§ üldjuhul arvestab kohus hooldusõiguse küsimuses otsuse tegemisel tõendatud vägivallajuhtumiga, võttes seejuures arvesse ka teisi asjaolusid
§ tõendiks võivad olla eelnevad kohtukaristused, algatatud kriminaalmenetlus, politsei väljakutsed, kohtuekspertiisi tulemused
§ mõnikord on arvestatud vägivallaga, kui see ei ole olnud otseselt tõendatud, vaid vägivallale on viidanud erinevate osapoolte arvamused, sh ka lapse ärakuulamisel ilmnenud viide
§ lapse ütlused ja tema hirm vanema ees on osade juhtumite puhul kohtute jaoks oluline argument, seda ka siis, kui ei ole otseseid tõendeid
§ kohus ei arvesta nn vanemate sõna-sõna-vastu olukordasid, kus üks pooltest väidab, et teine pool on olnud vägivaldne, kuid muid tõendeid vägivalla kohta pole
§ vanematevahelise vägivalla puhul ei arvesta kohus reeglina vägivallaga, kui see ei ole tõendatud
§ kui tegemist on vanematevahelise vägivallaga, siis arvestatakse vägivalla korduvust
§ oluline on eristada provotseeritud vägivallajuhtumeid
§ kui vanem on olnud vägivaldne teise vanema vastu, siis tuleb hinnata, kas selline käitumine on lapsele ohtlik
§ juhul, kui laps näeb vanematevahelist vägivalda pealt, võivad kohtunikud tõlgendavad seda kui potentsiaalset ohtu lapsele, sest sellised intsidendid on lapsele traumeerivad, pole välistatud, et vanem ühel hetkel ka lapse vastu käe tõstab
§ „Lapsele avaldatav kahjulik mõju ei pea ilmtingimata seisnema vanema vägivaldses või ähvardavas käitumises lapse enda suhtes, vaid see võib seisneda ka lapsele tajutavas vägivaldses või ähvardavas käitumises lapsele lähedaste inimeste suhtes." Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.03.2007.a. määrus nr 3-2-1-4-07

Lapse ärakuulamine

§ kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, ära võib kuulata ka noorema lapse
§ lapsele tavalises keskkonnas, kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik
§ vajaduse korral psühhiaatri, psühholoogi, sotsiaaltöötaja juuresolekul
§ ärakuulamise juurde võib lubada ka muid isikuid, kui laps või tema esindaja sellele vastu ei vaidle
§ ärakuulamisest võib loobuda üksnes mõjuval põhjusel
§ oluline vestlust suunata selliselt, et kohtuniku vestlusest lapsega ei jääks lapsele muljet, et otsuse langetab kohtuniku asemel hoopis tema
§ vanemate vahelises vaidluses ei tohi jätta lapsele muljet, et ta peab vanemate vahel valiku tegema

Vanemate ärakuulamine

§ vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult
§ kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset
§ vanemat, kellel vanema õigusi ei ole või kelle lapsed on antud eestkoste alla, ei pea kohus ära kuulama, kui ärakuulamine asja lahendamisele või asjaolude selgitamisele ilmselt kaasa ei aita

Kasuvanemate ja lapse muude kasvatajate ärakuulamine

§ kui laps elab juba pikemat aega ühe vanema või lapsega suhtlema õigustatud isiku juures või kasuperekonnas, kuulab kohus last puudutavas asjas ära ka nimetatud isikud, välja arvatud juhul, kui see ei aita ilmselt kaasa asja lahendamisele või asjaolude selgitamisele

Asja lahendamine kokkuleppel

§ kohus peab nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama
§ kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel

Lapse iseseisev kaebeõigus

§ vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps võib määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita
§ määrused, millele laps võib määruskaebuse esitada, tuleb talle isiklikult teatavaks teha
§ määruse põhjendust ei pea lapsele teatavaks tegema, kui sellest võib tuleneda kahjulikke tagajärgi lapse arengule, kasvatusele või tervisele

Andmete kandmine rahvastikuregistrisse

§ vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus
§ kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse
§ NB! § 137 alusel tehtud lahendi korral tehakse kanne rahvastikuregistrisse, § 119 puhul mitte

Rahvusvaheline kohtualluvus ja lapse harilik viibimiskoht

§ vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatakse lapse elukohariigi õigust – REÕS § 65
§ Eesti kohtul tuleb lapse suhtes vanema õiguste määramise avalduse saamisel kohtualluvuse määramiseks üldjuhul kontrollida seda, kus oli lapse harilik viibimiskoht ajal, mil avaldus jõudis Eesti kohtusse
§ lapse alalise elukoha kindlaksmääramise õigus on siseriiklikul kohtul, võttes sealjuures iga konkreetse juhtumi korral arvesse kõiki konkreetseid faktilisi asjaolusid
§ hariliku viibimiskoha määramisel:

  • lapse integratsioon sotsiaalsesse ja perekondlikku keskkonda
  • territooriumil viibimise kestus, õiguspärasus
  • tingimused ning põhjused, miks perekond liikmesriiki kolis
  • lapse kodakondsus, kooliskäimise koht ja tingimused
  • lapse perekondlikud ja sotsiaalsed suhted liikmesriigis
  • keelteoskus

§ lapse harilik viibimiskoht tuleb määrata kindlaks riigi, mitte linna või muu koha täpsusega
§ hariliku viibimiskoha kindlaksmääramisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, et tuvastada, millise riigiga on laps kõige tihedamini seotud
§ lapse harilikku viibimiskohta ei saa määrata üksnes selle järgi, kui kaua on laps ühes või teises liikmesriigis viibinud
§ lapse harilik viibimiskoht tuleb EL määruse nr 2201/2003 art 8 lg 1 järgi kindlaks teha kohtule avalduse esitamise aja seisuga

Lapse ebaseaduslik äraviimise või kinnipidamine

§ pädevus säilib selle liikmesriigi kohtul, kus oli lapse harilik viibimiskoht vahetult enne tema äraviimist või kinnipidamist
§ pädevus säilib seni, kuni laps on saanud hariliku viibimiskoha teises liikmesriigis ja iga isik, institutsioon või muu organ, kellel on lapse suhtes eestkosteõigus, on nõustunud äraviimise või kinnipidamisega
§ kui lapse äraviimise või kinnipidamisega ei ole nõustutud, säilib pädevus, kuni laps on elanud teises liikmesriigis vähemalt ühe aasta pärast seda, kui isik, institutsioon või muu organ, kellel on eestkosteõigus, on saanud või peaks olema saanud teada lapse asukoha, ning laps on oma uues keskkonnas kohanenud ja vähemalt üks neljast tingimustest on täidetud:

1. ühe aasta jooksul pärast seda, kui eestkosteõiguse kasutaja on saanud või peaks olema saanud teada lapse asukoha, ei ole esitatud tagasitoomise taotlust pädevatele asutustele liikmesriigis, kuhu laps on ära viidud või kus teda kinni peetakse

2. eestkosteõiguse kasutaja esitatud tagasitoomistaotlus on tühistatud ja eelnevalt toodud ajavahemiku jooksul ei ole esitatud uut taotlust

3. läbivaatamisel olev kohtuasi liikmesriigis, kus laps vahetult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist elas, on lõpetatud

4. selle liikmesriigi kohtutes, kus oli lapse harilik viibimiskoht vahetult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist, on tehtud eestkostet käsitlev kohtuotsus, mis ei hõlma lapse tagasitoomist

Hooldusõiguse üle otsustamine pärast lapse ebaseaduslikku äraviimist

§ selle riigi kohus, kuhu laps on viidud, ei tohi otsustada pärast lapse ebaseaduslikust äraviimisest teadasaamist lapse hooldusõiguse üle:

  • kuni ei ole otsustatud, et last ei tule tagasi viia
  • kui pärast lapse ebaseaduslikust äraviimisest teadasaamist ei ole mõistliku aja jooksul lapse tagastamise taotlust esitatud

§ NB! Kuid senikaua on lapse hooldusõiguse küsimuse lahendamise õigus sellel riigil, kust laps ebaseaduslikult ära viidi, lubatud.

§ 2013. aasta jooksul on Eesti kohtud otsustanud välismaale tagasi saata 3 last, kohtumenetluses on olnud taotlused 4 lapse tagastamiseks, 1 lapse suhtes leidis kohus, et lapse tagastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna laps on juba reaalselt vanemate kokkuleppel välisriiki naasnud
§ 2013. aastal esitas Eesti 10 taotlust lapse tagasitoomiseks - 3 Soomele, 2 Hollandile, 1 Leetu, Norrasse, USA-sse, Venemaale ning Ühendkuningriigile; välisriigid esitasid 4 taotlust lapse tagasitoomiseks - 1 Mehhikost, Norrast (2 lapse kohta), Rootsist ja Soomest

Erimeelsused hooldusõiguse osas

§ „Kuna hooldusõiguse osas on vanemate vahel tõsised erimeelsused, ei ole olukord, kus vanematel on lapse suhtes võrdne hooldusõigus, jätkumine võimalik. Käesoleval ajal on lapse huvides, et ainuhooldusõigust teostab vanem, kes suudab lapsele pakkuda stabiilset heaolu, hoolitsust ja kasvatust." Harju Maakohtu 5. märtsi 2012.a otsus tsiviilasjas 2- 11-40515

§ „Lõpetada ühine hooldusõigus ja anda see ühele vanemale üle pelgalt seetõttu, et vanemad ei ole suutelised omavahelist konflikti mõistlikult lahendama ja normaalsel viisil suhtlema, ei oleks laste huvides. Vanemad on kohustatud oma laste nimel sellega toime tulema, et laste seadusega kaitstud õigusi ja huve mitte kahjustada." Pärnu Maakohtu 16. mai 2011. a määrus ühendatud tsiviilasjades 2-10-2976 ja 2-10-8298

§ välisriikide seisukohad

  • Saksa Konstitutsioonikohtu (BVerfG) järgi ei kehti eeldus, et ühine hooldusõigus oleks pärast lahutust lapse heaolu jaoks soodsaim lahendus, kuna vanema hooldusõiguse ühine teostamine pärast lahkuminekut eeldab toimivat sotsiaalset suhet vanemate vahel ning nõuab minimaalsel määral üksmeele olemasolu
  • igal üksikul juhul tuleb kindlaks teha, kas vanematevahelised konfliktid võimaldavad ühise hooldusõiguse säilitamist või kas ühiselt vanemliku vastutuse teostamine enam ei toimi

§ Saksa õiguses on välja toodud, et hooldusõigust on võimalik ka selliselt kindlaks määrata, et viibimiskoha määramise osas jääb vanematele alles ühine hooldusõigus ning kõikides muudes küsimustes on ühel vanemal, kelle juures laps alaliselt elab, ainuhooldusõigus, seda sel põhjusel, et vältida olukorda, kus ainuhooldusõiguslik vanem viiks lapse teise vanema tahte vastaselt välismaale

§ nt on majanduslik huvi ärakolimiseks õigustatud sellisel juhul, kui kaua aega töötu olnud vanem leiab lõpuks jälle töö mõnes teises linnas, ning ärakolimisele vastu olev vanem ei maksa elatist või maksab seda liiga vähe: majandusliku olukorra paranemine omab sellisel juhul otsest mõju lapse elu kvaliteedile; vastupidiselt jälle ei õigusta ainuüksi soov „keskkonnavahetuseks" ärakolimise soovi (MüKo zum BGB, 6. Auflage 2012, BGB § 1697a, Autor: Olzen, vnr 5)

§ Rootsi perekonnaseadus (Lagen om Föräldrabalk; ingl k Swedish Children and Parents Code) § 21 lg 5 sätestab, et kui lapse vanus ja tema küpsus võimaldab nende soove arvesse võtta, ei tohi otsust teha vastu lapse tahtmist, va juhul kui kohus peab seda vajalikuks lapse huvidest lähtuvalt; seejuures ei ole aga sätestatud lapse vanust, mil tema soove peaks arvesse võtma

Riigikohtu seisukohad

§ „Vanemalt lapse suhtes isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine äärmuslik meede. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Abinõu valikul peab kohus arvestama perekonnaautonoomia põhimõttega ning eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada või taastada. Sellest tulenevalt võib kohus kohaldada abinõusid, mis lahutavad vanema ja lapse, sh eraldada lapse vanemast ja võtta vanemalt isikuhooldusõiguse lapse suhtes täielikult ära, üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada. Arvestades perekonnaelu puutumatuse põhimõtet peavad kohtu kohaldatavad abinõud olema eesmärgipärased ja proportsionaalsed." 3-2-1-13-11, Tartu, 4. mai 2011. a

§ „Iseenesest on õige, et /---/ vanema kohustuste täitmata jätmiseks lapse eest hoolitsemisel saab pidada vanema huvi puudumist lapse käekäigu vastu ja lapsega suhtlemata jätmist. /---/ Kohtud jätsid aga põhjendamatult kaalumata, kas asjas esitatud asjaoludel oli puudutatud isikul vanema kohustuste täitmata jätmiseks mõjuv põhjus."
3-2-1-13-11, Tartu, 4. mai 2011. a

  • vanema intellektipuue, vaimne alaareng ning vaimse tervise seisundist tingitud püsiv toimetulekuhäire ei anna iseenesest alust võtta vanemalt täielikult ära lapse suhtes isikuhooldusõigus
  • isikuhooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ei anna iseenesest alust asjaolu, et vanem ei tule oma igapäevaelu korraldamisega iseseisvalt toime ja vajab toetatud elamise teenust
  • vanema õiguste piiramiseks, sh isikuhoolduse täielikuks äravõtmiseks ei anna iseenesest alust ka asjaolu, et last soovitakse lapsendada ja vanem ei anna lapse lapsendamiseks nõusolekut

3-2-1-13-11, Tartu, 4. mai 2011. a

§ „Asjaolu, et vanemad ei tule iseseisvalt toime pere igapäevaelu korraldamise ja laste arendamisega ning vanematel napib vahendeid pere ülalpidamiseks, ei anna iseenesest veel alust vanematelt laste suhtes isikuhooldusõigust täielikult ära võtta ega lapsi perest eraldada. Sellises olukorras on kolleegiumi hinnangul üldjuhul põhjendatud osutada vanematele abi ja juhendada vanemaid laste kasvatamise küsimustes, nagu leidis õigesti ka ringkonnakohus." 3-2-1-121-12, Tartu, 14. november 2012. a

§ 3-2-1-45-11, Tartu, 7. juuni 2011. a

  • hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab mh ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks
  • kohus saab /---/ anda ühele vanemale ka õiguse otsustada üksi lapse viibimiskoha üle (nt lapse lühemaajaliste, sh puhkusereisil või lastelaagris viibimise üle või vanemate lahku elama asumise soovi korral lapse tulevase elukoha üle)

§ vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse kasvatamise küsimustes võivad viidata siiski sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla lapse huvides
3-2-1-45-11, Tartu, 7. juuni 2011. a

§ „Vanemate lahuselu korral võiks otsustusõiguse üleandmise asemel vaadata vanemate ühise hooldusõiguse tervikuna ümber ja muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Selleks on kummalgi hooldusõigust omaval vanemal PKS § 137 lg 1 järgi õigus taotleda lahuselu korral kohtult hagita menetluses seda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle." 3-2-1-45-11, Tartu, 7. juuni 2011. a

§ „Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, kumma vanema juures laps vanemate lahuselu korral elab, võib kohus /---/ säilitada vanemate ühise hooldusõiguse, kuid anda ühele vanemale lapse viibimiskoha määramise küsimuses ainuotsustusõiguse. Seejuures tuleb aga kohtul arvestada ka seda, et andes ühele vanemale lapse viibimiskoha määramise õiguse, puudutab see ühtlasi kummagi vanema võimalust teostada lapse suhtes isikuhooldusõigust (last kasvatada ja tema eest hoolitseda). Lisaks võib kohus viidatud sätte alusel vanemale antud ainuhooldusõigust ajaliselt piiritleda, sh anda vanemale ainuhooldusõiguse ajaks, mil teisel vanemal ei ole faktilise takistuse (sh eemalviibimise) tõttu võimalik hooldusõigust teostada. Mh saab kohus vanemate soovi arvestades määrata ka vanemate vahelduva ainuhooldusõiguse, kui vanemad on kokku leppinud, et laps elab vaheldumisi kord ühe kord teise vanema juures, ja see vastab lapse huvidele." 3-2-1-45-11, Tartu, 7. juuni 2011.a

Kasutatud allikad

  1. Võtke õigusabi saamiseks ühendust Claudius Õigusbüroo juristiga kontaktivormi kaudu!
  2. Nimi
    Please type your full name.
  3. E-post
    Invalid email address.
  4. Telefon
    Invalid Input
  5. Sõnum
    Invalid Input
  6. Invalid Input
  7. Claudius Õigusbüroo austab Teie õigust eraelu puutumatusele ning töötleb Teie isikuandmeid ja meile usaldatud informatsiooni ainult ulatuses, mis on vajalik Teile parima õigusabi osutamiseks.