Võtke õigusabi saamiseks ühendust Claudius Õigusbüroo juristiga!

(+372) 53 477 636

Õigusabi osutamise valdkonnad:

Vanema ja lapse suhtlemise kord, sunniraha määramine lapsega suhtlemise võimaldamiseks ja lepitusmenetlus

© Claudius Õigusbüroo

Kohtulahendi täitmisel võivad vastanduda vanemate, s.o kohustatud isiku ja sissenõudja õigused ning huvid. Lapsega suhtlemise asjades lisanduvad neile lapse õigused ja huvid, mis ei pruugi kattuda kummagi vanema omadega. Täitemenetluses sunniraha määramine võib vahetult puudutada kohustatud isiku omandipõhiõigust (põhiseaduses sätestatud (lühend PS) § 32), kuid võib kaudselt mõjutada ka perekonnaelu põhiõigust (PS § 27 lg 1). Teisalt võib lapsega suhtlemise asjades kohtulahendi täitmata jätmine ja selleks sunnivahendite puudumine või kohaldamata jätmine negatiivselt mõjutada lapsest eraldi elava vanema (sissenõudja) perekonnaelu põhiõigust. Sõltumata kohustatud isiku ja sissenõudja õigustest mõjutavad lapsega suhtlemise asjades nii täitemenetlus kui ka sunniraha määramine lapse enda põhiõigust perekonnaelu puutumatusele.

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-4-13 (Tartu, 17. detsember 2013. a) põhjal

  • Täitemenetlusliku sunniraha eesmärgiks on motiveerida kohustatud isikut kohtuotsusega kindlaks määratud kohustust täitma. Sunniraha võib kohustatud isikule määrata siis, kui isik oma kohustust ei täida ja kuni ta seda ei täida. Sunniraha määramisele peab eelnema hoiatus selle kohta, et kui isik ei täida kohustust vabatahtlikult hoiatuses märgitud kuupäevaks, määratakse talle sunniraha, samuti sunniraha võimalik suurus summana. Sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sunniraha võib isikule määrata korduvalt, kuid üksnes kuni kohustuse täitmiseni. Sunniraha ei rakendata, kui sunniraha rakendamise alused on ära langenud. Sunniraha eesmärk on mõjutada adressaati tegema kohtulahendiga kindlaks määratud asendamatut toimingut – lõpetama lapsega suhtlemise takistamise. Selliste täitemenetluste puhul puuduvad täituril muud efektiivsed vahendid kohustatud isiku mõjutamiseks, erinevalt varaliste nõuete täitmisest, mille puhul on võimalik nt võlgniku konto arestida ja tema vara müüa.
  • Täitemenetluses sunniraha määrates ei lahenda kohtutäitur vaidlust lapse vanemate (sissenõudja ja kohustatud isiku) vahel. Vanemate vaidluse lapsega suhtlemise üle lahendab lapse huvidest lähtudes tsiviilasja läbivaatav kohus, arvestades kõiki asjaolusid ja vanemate õigustatud huve. Hoolimata asjaolust, et sunniraha määrates on kohtutäituril kaalutlusõigus, peab kohtutäitur vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerivat kohtulahendit täitma formaliseerituse põhimõtte kohaselt. Kohtutäitur on avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik. Seetõttu laieneb ka kohtutäiturile kogu riigivõimu siduv kohustus tagada põhiõigusi ja –vabadusi. Põhiseaduse kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega ning põhiõiguste riive peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele. Avaliku võimu osana peab kohtutäitur oma tegevuses arvestama põhiseaduse ja seadustega. Kohtutäitur peab isiklikult täitma ametikohustusi, mis on seotud täitedokumendi täitmisega lapsega suhtlemise õiguse ja lapse väljaandmise asjas. Seega on õigus määrata lapsega suhtlemise võimaldamise asjas kohustatud isikule sunniraha üksnes kohtutäituril, mitte aga kohtutäituri abil.
  • Hoiatuse eesmärgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma, määrab kohtutäitur talle sunniraha. Lisaks saab kohustatud isik mõjuval põhjusel taotleda, et kohtutäitur lükkaks sunniraha rakendamise edasi ja määraks täitmiseks uue tähtaja, ning esitada kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jätab taotluse rahuldamata, ka kaebuse.
  • Täitemenetluses sunniraha määramise esmaseks eelduseks on asjaolu, et kohtulahendit, mille täitmiseks soovib kohtutäitur sundi kohaldada, saab kohtutäitur täitemenetluse korras täita ning selle täitmist kohustatud isikult nõudaTsiviilasjas jõustunud või viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtulahend on üldjuhul täitedokument, mida saab täitemenetluses täita. Seejuures on vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend eripärane, kuna selle täitmist võivad nõuda mõlemad vanemad ja kumbki vanem võib seetõttu olla täitemenetluses nii sissenõudja kui ka kohustatud isik. Lisaks on vanema ja lapse suhtlemist reguleerivate kohtulahendite täitmise kohta sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus erikord. Sellest tulenevalt tuleb vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva määruse rikkumise korral viia esmalt läbi kohtulik lepitusmenetlus. Lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks võib alustada täitemenetlust üksnes sellise määruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada. Seega on vanem kohustatud enne vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks täitemenetluse alustamist läbima kohtuliku lepitusmenetluse. Enne lepitusmenetlust tehtud kohtumäärus, millega määratakse kindlaks lapse ja vanema suhtlemise kord, ei ole täitedokumendiks ja nimetatud kohtulahend ei ole sundtäidetav. Küll aga on eelnevast hoolimata sundtäidetav hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse rakendamise määrus.
  • Sunniraha määrates tuleb kohtutäituril kontrollida sunniraha kohaldamise eeldusi. Õige ei ole arusaam, et sunniraha määramise eelduseks on üksnes asjaolu, et kohtulahendit ei ole täidetud, ning muudel asjaoludel ei ole sunniraha määramisel tähtsust. Kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Muu hulgas saab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmise takistamiseks pidada seda, kui lapsega koos elav vanem keeldub võimaldamast lapsel lahus elava vanemaga suhelda ja muudab suhtluse võimatuks.
  • Lisaks saab kohtutäitur sunniraha määrates arvestada küll asjaolu, et vanem on varem täitemenetluse ajal korduvalt sundtäitmist takistanud, ning see annab alust hoiatada vanemat sunniraha määramise eest, kuid sunniraha saab määrata üksnes juhul, kui vanem takistab lapsel teise vanemaga suhelda ka sunniraha määramise hoiatuses märgitud tähtaja jooksul. Sunniraha määramise eesmärgiks on mõjutada lapsega suhtlemist takistavat vanemat ja veenda teda kohtulahendi täitmise vajalikkuses, mitte kohaldada sunnivahendit vanema varasemate tegude eest. Eelnevast tulenevalt peab kohtutäitur sunniraha määrates kindlaks tegema, et vanem takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramise hoiatuses antud tähtaja jooksul, ega saa lähtuda üksnes sellest, et lapse ja vanema suhtlemist ei ole kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil toimunud.
  • Kui lapsega koos elav vanem leiab, et kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta vanema ja lapse suhtlemise korda. Üksnes kohus on pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab lapse huvidele. Ühtlasi saab vanem kohtult suhtlemiskorra muutmist taotledes paluda, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras lapsega suhtlemist seni reguleeriva kohtulahendi täitmise, mis aitab ühtlasi vältida kohtulahendi sundtäitmise takistamise tõttu sunniraha määramist. Hagita perekonnaasja menetlemisel võib kohus kas avalduse alusel või ka omal algatusel rakendada esialgse õiguskaitsena hagi tagamise abinõusid, sh peatada lapse huve kahjustava suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise ja määrata kohtumenetluse ajaks lapse huvidele vastava suhtlemise korra.
  • Kui vanem leiab, et lapse ja lahus elava vanema suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmine on ajutiselt lapse huvidega vastuolus, ning vanem takistab seetõttu kohtulahendi sundtäitmist, saab vanem sunniraha hoiatuse korral paluda, et kohtutäitur lükkaks sunniraha rakendamine edasi ja teeks uue hoiatuse, milles määraks kohtulahendi täitmiseks uue tähtaja. Arvestades vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise eripära, võib sunniraha määramise edasilükkamine olla põhjendatud mh juhul, kui laps ei ole valmis kohtulahendis märgitu kohaselt vanemaga kohtuma ning vanem vajab aega, et laps teise vanemaga suhtlemiseks ette valmistada. Lapse ja vanema suhtluskorra täitmisele peavad mõlemad vanemad kaasa aitama sellega, et nad austavad nii lapse kui ka vastastikku teineteise õigusi ja huve ning üritavad teha kõik võimaliku selleks, et suhtluskorra täitmine õnnestuks tõrgeteta ja et ka laps suhtuks suhtluskorda ning selle täitmisesse positiivselt.
  • Kohtutäitur peab seaduses sätestatud võimaluste piires tagama, et täitemenetlus vanema ja lapse suhtlemise asjades oleks kiire ja efektiivne. Seetõttu on kohtutäituril nii õigus kui ka kohustus hoiatada lapsega suhtlemist takistavat vanemat täitemenetluses võimalikult kiiresti sunniraha määramise eest ning määrata sunniraha, kui vanem hoiatusest hoolimata takistab kohtulahendi sundtäitmist. Kohtutäitur peab tegema seda vajadusel ka omal algatusel, ootamata, millal sissenõudja sellekohase taotluse esitab.
  • Sunniraha määrates peab kohtutäitur hindama, kas lapsega koos elav vanem takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendi kohaselt suhelda, ning kaaluma, kas ja millises ulatuses tuleb kohaldada sunniraha, et kohtulahendi täitmine õnnestuks.

 

Lisaks aitab Claudius Õigusbüroo leida lahendusi muudes Teile olulistes küsimustes. Teie parimaks abistamiseks võtke julgelt ühendust meie juristiga! Claudius Õigusbüroo austab Teie õigust eraelu puutumatusele ning töötleb Teie isikuandmeid ja meile usaldatud informatsiooni ainult ulatuses, mis on vajalik Teile parima õigusabi osutamiseks.

Saate meiega ühendust läbi kodulehe kontaktivormi, e-posti See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või helistades telefonil (+372) 53 477 636. 

  1. Võtke õigusabi saamiseks ühendust Claudius Õigusbüroo juristiga kontaktivormi kaudu!
  2. Nimi
    Please type your full name.
  3. E-post
    Invalid email address.
  4. Telefon
    Invalid Input
  5. Sõnum
    Invalid Input
  6. Invalid Input
  7. Claudius Õigusbüroo austab Teie õigust eraelu puutumatusele ning töötleb Teie isikuandmeid ja meile usaldatud informatsiooni ainult ulatuses, mis on vajalik Teile parima õigusabi osutamiseks.