Võtke õigusabi saamiseks ühendust Claudius Õigusbüroo juristiga!

(+372) 53 477 636

Õigusabi osutamise valdkonnad:

Elatis ehk alimendid

© Claudius Õigusbüroo

2009. aastal valmis Sotsiaalministeeriumil poliitikaanalüüs „Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed“ (Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2009; Hede Sinisaar, Piia Tammpuu). Nimetatud analüüsist selgus, et üksikvanemaks on 90% juhtudest ema ja ühe vanemaga peres kasvas Eestis 2007. aastal 34 000 last ehk 13% kõigist lastest. Aastal 2014 on täitemenetluses olevaid elatisnõudeid Eestis üle 12 000. Tänaseks pole olukord oluliselt paranenud. 2015. aasta lõpu seisuga käis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgnikust vanema suhtes, kes olid oma lastele võlgu 14,5 miljonit eurot. Tulenevalt perekonnaseadusest on lapse ülapidamise kohustus mõlemal vanemal.

Käesolevas artiklis käsitletakse lühidalt olulisemaid märksõnasid ja asjaolusid seoses lapse ülalpidamiskohustusega. Kuna iga juhtum on individuaalne, palume täiendavate küsimuste korral ühendust võtta Claudius Õigusbüroo juristiga.

Elatis

Elatis on lapse ülalpidamiseks makstav raha. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps, samuti laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Elatise eesmärk

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Kuna vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, on elatis mõeldud katma pooled lapsele tehtud kulutustest.

Elatise rahaline suurus

Igakuine elatis ühele alaealisele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2018. aastal on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammääraks 500 eurot, mis teeb elatise minimaalseks suuruseks 250 eurot kuus lapse kohta.

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Igakuise elatusraha ülemmäära ei ole kehtestatud. Elatise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Elatist ega ka perehüvitiste seaduse alusel saadud elatisabi ei maksustata tulumaksuga.

Ülalpidamiskohustuse piiramine

Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on eespool nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla elatise miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Elatise taotlemine

Iga lapsevanem peaks pidama last üleval vabatahtlikult. Nii võivad vanemad omavahel kokku leppida, missugusel viisil kumbki vanem oma ülalpidamiskohustust täidab. Kui lapsevanemad kokkulepet elatise osas ei saavuta, on võimalik nõuda elatis välja maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses. Juba sõlmitud kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist.

Maksekäsu kiirmenetluse asju lahendab Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja, kuhu dokumendid tuleb edastada läbi veebipõhise infosüsteemi ehk e-toimiku. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel lapse elatise nõudes peab silmas pidama nelja olulist tingimust:

  1. laps, kellele elatist nõuate, peab olema alaealine;
  2. võlgnik (teine lapsevanem) peab olema kantud lapse vanemana lapse sünniakti;
  3. nõutav elatis ei tohi ületada elatise miinimummäära 1,5 kordselt;
  4. maksekäsu kiirmenetluses ei või nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine on riigilõivuvaba. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

Hagimenetluses on mõttekas algatada asi juhtudel, kui nõuate elatist tagasiulatuvalt. Juhul, kui lapse emal puudub alus elatise nõudmiseks (lapse isa ei olnud lapse sünni ajal lapse emaga abielus, isadus pole omaks võetud, isadus pole kohtu poolt tuvastatud), on vajalik isaduse kohtulik tuvastamine. Elatise nõudmine hagimenetluses on riigilõivuvaba. Samuti ei riigilõivu põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamise eest, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. Hagiavalduse esitamisel põlvnemise tuvastamiseks, kui hagiavaldust ei esitata koos elatisnõudega, tasutakse riigilõivu 40 eurot.

Lisaks peab arvestama kuludega, mis on seotud DNA uuringutega. DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti ehk isiku kohta on 57 eurot, kokku tuleb teha kolm testi. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust kannab kumbki pool hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas oma menetluskulud ise. Sealjuures põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja ehk isik, kellest põlvnemine tuvastati või jätab kohus kulud osaliselt või täielikult poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

Osapooltel on õigus taotleda ka riigipoolse menetlusabi andmist. Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude katmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku (ehk menetlusabi saaja) taotlusel määrata menetlusabi saaja. Menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt menetluskulude tasumisest sh võib kohus võimaldada asjaosalisel menetluskulud tasuda osamaksetena määratud tähtaja jooksul.

Menetlusabi antakse eelkõige tingimustel, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksena ja on alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse.

Kohus võib menetlusabina isiku (menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja:

  1. vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest;
  2. võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul;
  3. ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.                                                         
Lahutatud abikaasa ülalpidamine

Kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Lisaks, kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt. Vanuse või terviseseisundi tõttu võib teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist nõuda ka juhul, kui vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas ajaks, millal lõppes õigus saada teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist muul seaduses sätestatud alusel.

Eespool nimetatud ülalpidamist antakse ülalpidamist saama õigustatud isikule seni, kuni temalt ei või endale sissetuleku hankimist eeldada, ja niisuguses ulatuses, milles temalt ei või endale sissetuleku hankimist eeldada.

Ülalpidamine lapse sünni korral

Lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes.

Elatisabi

Elatisabi on ajutine riigipoolne abi lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust. Elatisvõlglaste arv ja summad, mis oma lastele võlgnetakse aina kasvavad. Seetõttu käivitati 1. jaanuarist 2017 uus elatisabi skeem, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine, kuni saja euro suurune elatisraha. Uus elatisabiskeem toob kohtumenetlusaegse elatisabi kõrvale ka täitemenetlusaegse elatisabi. Seega on elatisabi eesmärk tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik (elatist võlgnev lapsest lahus elav lapsevanem) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse või täitemenetluse ajal.

Elatisabi saama õigustatud isik on alaealine laps, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust, laps, kes omandab põhi-, kesk-, või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni ja kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust. Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskuhustust läbi asenduskohustuse teine isik.

Kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks on see, kui elatise maksmisest kõrvalehoiduv isik ei täida ülalpidamiskohustust elatise miinimummäära ulatuses, milleks 2017 aastal on 235 eurot kuus. Nagu eespool öeldud, on kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühes kuus ühele lapsele 100 € maksimaalselt 150 päeva eest. Kohtumenetlusaegse elatisabi makstakse vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus (hagi tagamise määrus). Tähtis on teada, et elatisabi ei maksta elatise suuruse muutmise hagi korral. Kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks peab selleks õigustatud isik (elatist nõudev lapsevanem) esitama vastava taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. Uue elatisabiskeemi kohaselt makstakse kohtumenetluse ajal elatisabi senise 90 päeva asemel 150 päeva ning elatisabi päevamäära asemel makstakse elatisabi 100 eurot kuus lapse kohta.

Kui kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse vastava kohtumääruse alusel, siis täitemenetlusaegne elatisabi makstakse välja kohtulahendi alusel, kui täitetoimiku avamisest on möödunud neli kuud ja peale seda on tekkinud võlgnevus. Sarnaselt kohtumenetlusaegse elatisabi maksmisega on elatisabi suurus ühele lapsele 100 eurot ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. See tähendab, et kui elatisvõlgnik maksab elatist alla 100 euro siis on elatise summaks 100 euro ja makstud summa vahe. Kui kohtulahendi alusel on elatisena välja mõistetud väiksem summa kui 100 eurot, siis on täitemenetlusaegne elatisabi summa võrdne kohtulahendiga kindlaks määratud summaga. Täiemenetlusaegse elatisabi taotlemiseks tuleb vastavasisuline avaldus esitada täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile, kelle kaudu edastatakse avaldus Sotsiaalkindlustusametile.

Nii kohtumenetlus- kui ka täitemenetlusaegne elatisabi nõudeõigus läheb riigile üle väljamakstud elatisabi ulatuses. See tähendab, et elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja.

Teadmiseks

Võlgniku jätkuva kohustuste rikkumise korral, on teil õigus pöörduda kohtutäituri poole. Kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgnikku jahipidamisõiguse, mootorsõiduki juhtimisõiguse, relvaloa ja relvasoetamisloa, väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse või kalastuskaardi kehtivus peatatakse, kui võlgnik ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgnevatest tingimustest:

  1. tasub vähemalt ühe kuu elatise;
  2. sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse;
  3. põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguste ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguste piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

Seega kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse algusest maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avaldusel eespool nimetatud lubade kehtivuse peatada.

Vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (sätestatud karistusseadustiku §-s 169). Elatise maksmisest kuritahtlikuks kõrvalehoidumiseks võib Riigikohtu sõnul pidada olukorda, kus võlgnikul on piisavalt vahendeid elatise maksmiseks aga võlgnik ei tee seda või ei täida kohustust ettenähtud ulatuses või ei tee mõistlikke pingutusi oma elujärje parandamiseks (näiteks töö leidmiseks), et elatist õigustatud isikule maksta.

Riigikohus on leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel (Riigikohtulahend 3-2-1-121-04).

Killukesi poliitikaanalüüsist

Eestis ei ole 7% sündide puhul lapse sünniakti isa andmeid kantud või need on tehtud ema ütluse alusel.

Lapse seisukohalt võib isa andmete puudumine sünniaktis tähendada seda, et laps jääb ilma õigusest tunda oma mõlemaid vanemaid ja oma isaga võimaluste piires suhelda.

Eestis puuduvad andmed selle kohta, kuivõrd suhtleb lapsest lahus elav vanem lapsega või osaleb tema kasvatamisel.

Riiklik perepoliitika peab isadust toetama ja väärtustama ning aitama tugevdada isa ja lapse seotust. Mida tugevam on isa ja lapse seotus, seda tõenäolisemalt jääb isa lapse kasvatamisel osalema ka lahus elamise korral.

Ühe vanemaga perede vaesusriski suurendab asjaolu, et üksikvanemateks on enamasti naised, kelle keskmine töötasu on meestega võrreldes märksa väiksem.

Lõpetuseks

Nõrgeneva perekonnakultuuri ja üksteisest mööda elamise ühiskonnas, ei tohi kahe silma vahele jätta lapsi. Igal lapsel on sünnipärane õigus arengule, heaolule ja eneseväärikusele, kuid oleme kohanud lapsevanemaid, kes hirmust teise vanema ees (ähvardamine vägivallaga, lubadused lapsega enam mitte tegemist teha) või väärarvamusest, et “ei taha kerjata ega ennast alandada”, on loobunud elatise taotlemisest, elades vaesuse piirimail. Taolistel hirmudel ja hoiakutel puudub reeglina põhjendatud alus.

Tahame veel ka südamele panna, et lapse vajadused ei ole üksnes materiaalsed. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga, hoolimata vanemate endi vaheliste suhete iseloomust ja emotsioonidega kaetud hinnangutest. Samuti tasub mõelda sellele, et ülalpidamiskohustusest kõrvale hoidev vanem võib tulevikus ise vajada ülalpidamist, kuid sellest ilma jääda.

Loe lisa:

Elatis ehk alimendid - olulisi Riigikohtu seisukohti

Hooldusõigus, suhtlemiskord ja lapse elukoha määramine

Hooldusõigus, otsustusõigus ja lapsega suhtlemise korraldamine (suhtlemiskord) – olulisi Riigikohtu seisukohti

Vanemate ja lapse üldine õigussuhe, vanema õigused ja kohustused – hooldusõigus, hooldusõiguse muutused, suhtlusõigus, otsustusõigus ning lapse huvid perekonnaõiguslikes vaidlustes

Hooldusõiguse kuuluvus, kui kohus on lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha PKS § 214 lg 3 alusel, hooldusõiguslike küsimuste lahendamine, kui laps elab välisriigis ja vanema hooldusõiguse kohta käiva rahvastikuregistri kande muutmine

  1. Võtke õigusabi saamiseks ühendust Claudius Õigusbüroo juristiga kontaktivormi kaudu!
  2. Nimi
    Please type your full name.
  3. E-post
    Invalid email address.
  4. Telefon
    Invalid Input
  5. Sõnum
    Invalid Input
  6. Invalid Input
  7. Claudius Õigusbüroo austab Teie õigust eraelu puutumatusele ning töötleb Teie isikuandmeid ja meile usaldatud informatsiooni ainult ulatuses, mis on vajalik Teile parima õigusabi osutamiseks.