Claudius Law Office News and Posts Section

Claudius Law Office blog is where you find articles in topical subjects written by our lawyers, as well as references to appropriate and educational posts by other authors. Our goal is not to publish complicated opinions about the science of law, but to bring various information to our website visitors, that might help them to grasp the nature of the circumstances they might encounter in their daily lives. That way we're like a family lawyer for our webpage visitors. And of course – if you need individual consultation you can turn to our lawyers without any shame – for us there are no absurd questions. We hope, that the information you find in our blogs will help you to better learn about your rights and avoid activities, that are wrong for you and the damage, that come with them.

On our social networks you find references to articles written by our lawyers or other authors including the most important court judgments and amendments of law. You might also find other interesting and resourceful material, for example, information about free trainings or significant events in our law office and other places in the world.

The English version of the law blog of Claudius Law Office will be added soon!

About the unlawful removal or retention of a child

Blog

Elatis asenduskoduteenusel viibivale lapsele

Vanema varalise seisundi arvestamine elatise määramisel

Elatise vähendamine alla miiniummäära

Tsiviilasjas 2-16-100215 selgitas kolleegium asenduskoduteenuse rahastamise põhimõtteid ja eesmärki ning võimalust vähendada elatise summat alla miinimummäära seetõttu, et laps viibib asenduskoduteenusel.

Nimetatud kaasuses Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, eestkostja) esitas laste nimel Pärnu Maakohtule laste isa ja ema vastu maksekäsu kiirmenetluse avaldused, milles palus iga lapse kasuks kummaltki vanemalt välja mõista elatise 200 eurot kuus. Vanemad esitasid maksekäsu kiirmenetluse avaldustele vastuväited ning nõuded anti üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hagiavalduse kohaselt eraldas Lasnamäe linnaosa vanem korraldusega lapsed perekonnast ja nad paigutati Tallinna Lastekodu väikelaste varjupaika. Lapsed on Tallinna Lastekodus asenduskoduteenusel riiklikul ülalpidamisel. Maakohus võttis vanematelt laste suhtes ära hooldusõiguse ja määras lastele eestkostja (Tallinna linn) kuni laste täisealiseks saamiseni.

Vanema isiklik ärakuulamine ühise hooldusõiguse lõpetamise asjas vanema vangistuses viibimise puhul

Tsiviilasjas nr 2-17-507 selgitas tsiviilkolleegiumi kogu koosseis vanema isikliku ärakuulamise sisu ühise hooldusõiguse lõpetamise asjas.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (lühend - TsMS) kohaselt vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Vanemate ärakuulamise korraldamisel arvestab kohus sellega, kas vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne.

Vanemat, kellel vanema õigusi ei ole või kelle lapsed on antud eestkoste alla, ei pea kohus ära kuulama, kui ärakuulamine asja lahendamisele või asjaolude selgitamisele ilmselt kaasa ei aita. Kohus ei pea vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele.

Kõnealuse kaasuse avalduse kohaselt sündis ema ja isa kooselust 27. septembril 2009 laps, kelle hooldusõigusega seotud vaidlused tekkisid 2015. aastal, mil vanemate kooselu lõppes. Ema pooldas lapse ja isa suhtlemist, kuid isa ei ole olnud nõus kokku leppima lapsega suhtlemise korda ning on ema ähvardanud ja kasutanud tema vastu mitmeid kordi vägivalda. Isa on kohtuotsusega mõistetud süüdi vägivallategude eest ema vastu ja teda karistati kuu pikkuse vangistusega.

Lapse õigusvastasest äraviimisest või kinnihoidmisest

Claudius Õigusbüroo juristid Keiu Roosimägi ja Andrei Antosijev esindasid klienti edukalt kaasuses, kus ameeriklasest isa ja eestlannast ema abielust sündinud laps elas vanematega vaheldumisi Ühendriikides ja Eestis. Vanemad lahutasid ja laps läks tagasi Ameerikasse 2016. aasta keskel, et käia seal koolis ja elada koos isaga.

Laps tuli juunis 2017 Eestisse suvevaheajaks ema külastama, aga augustis 2017 teavitas ema e-kirjaga isa, et laps jääb vaatamata vanamate kokkuleppele, et laps naaseb Ühendriikidesse peale suvepuhkust ema juures, Eestisse ja läheb Eestis kooli. Samuti alustas ema Eestis menetluse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja emale üleandmiseks. Üheski suvevaheajale eelnenud kirjas ei vihjanud ema soovile, et laps jääks peale vaheaega elama Eestisse. Seega ei olnud isal last Eestisse saates alust arvata, et laps ei tule tagasi USAsse. Laps kirjutas omakäeliselt Kohtule, et peab end ameeriklaseks.

Elatise vähendamine lapsetoetuse võrra

Tsiviilasjas nr 2-16-119058 käsitles tsiviilkolleegiumi kogu koosseis lapsetoetuse maksmise arvestamist elatise vähendamisel alla miinimummäära. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asja lahendanud kolmeliikmeline koosseis andis 1. novembri 2017. a määrusega asja lahendada kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.

Alates 1. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Sellest tulenevalt saab 1. juulist 2010 alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem.

Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Samas võib kohus mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve.

Ajakirjandusvabadus vs privaatsusõigus - kust algab riive lubatavus?

Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus sisaldab vabadust oma arvamusele ning vabadust saada või levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta, sõltumata riigipiiridest.

Lisaks sellele sätestab Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka PS) § 45 igaühe õiguse vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni nii sõnas, trükis, pildis kui muul viisil. Eesti põhiseaduse kontekstis on rõhutatud, et sõnavabadus on tähtis eeldustingimus ka mitme muu õiguse ning vabaduse sisuliseks, asjakohaseks toimimiseks ja kaitseks: valimisõiguse, mõtte-, süüme-, ühinemisvabaduse, informatsioonilise enesemääramise, privaatsuse, loomevabaduse. Loetelu saaks jätkata. Tähtis on mõista, et väljendusvabadust tuleb sisustada Euroopa kultuuri- ja õigusruumis tunnustatud demokraatia arusaamade ja praktika valguses.

Page 3 of 7

Start
Prev
1
2
3
4
5
6
7
Next
End