© Claudius Õigusbüroo

Viimasel ajal on Claudius Õigusbüroo poole pöördunud mitmeid kliente, kes on oma sõiduki parkinud eraparklasse ning saanud eraparkla mõne parkimistingimuse väidetava rikkumise tõttu parkimiskorraldajalt „trahvi“. Enamikul juhtudel on taoline „trahv“ saadud parkimistasu maksmata jätmise eest. Eraparklas parkimistingimuste väidetava rikkumise puhul pole sõidukijuhile parkimiskorraldaja poolt aga mitte määratud „trahv“, vaid hoopiski leppetrahv.

Toome välja mõned peamised klientide küsimused “trahvide” kohta:

• Kes peab tasuma trahvi, mis on saadetud sõiduki omanikule, kelle sõidukiga on keegi teine rikkunud parkimistingimusi?
• Kui kaua peab sõiduki omanik säilitama andmeid isikute kohta, kellele on enda sõidukit laenanud?
• Millal aegub leppetrahv?
• Millal algab leppetrahvi aegumise tähtaeg?
• Kas aegunud leppetrahvi võib nõuda?

Kuna eraparklaid, parkimistingimusi ja -lepinguid ning parkimistingimuste rikkumisega sõidukijuhile kaasneda võivaid „trahve“ puudutav on jätkuvalt ühiskondlikult aktuaalne, anname ülevaate olulisemast parkimisega seonduvast. Samuti toome välja, mida „trahv“ endast kujutab.

VIIVISTASU VÕI LEPPETRAHV?

Kui olete saanud „trahvi“, peate esmalt tegema kindlaks, kas olete oma sõiduki parkinud kohaliku omavalitsuse tasulisel parkimisalal või eraparklas (eramaal). Nimelt lähtutakse kohaliku omavalitsuse tasuliste parkimisalade parkimistingimuste täitmise kontrollimisel ja tagamisel liiklusseadusest, eraparklate puhul aga võlaõigusseadusest. Nii määratakse kohaliku omavalitsuse tasulisel parkimisalal parkimistingimuste rikkumise eest viivistasu, eraparklate parkimistingimuste rikkumiste puhul aga leppetrahv.

Teiseks peitub üks olulisemaid erinevusi veel selles, et viivistasu määratakse mootorsõiduki omanikule (mootorsõiduki kasutajale juhul, kui mootorsõidukit kasutati kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse), leppetrahv aga lepingu poolele.

VIIVISTASU

Viivistasu võib määrata juhul, kui:

• Parkimistasu on maksmata või tasutud on väiksema määra järgi.
• Tasutud parkimisaega on ületatud.
• Tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud.
• Tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Haagise parkimisel peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud haagise tiislile, nii et oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi- või tagaklaasile liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi.

Viivistasu puhul on oluline teada:

• Viivistasu maksja on mootorsõiduki või selle haagise omanik. Kui liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki või selle haagise vastutav kasutaja, on viivistasu maksja vastutav kasutaja.
• Viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb parkimisjärelevalvet teostavale ametiisikule, teine antakse mootorsõiduki juhile või selle haagise kasutajale või kinnitatakse mootorsõiduki ja selle haagise külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas toimetatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki ja selle haagise omanikule või kasutajale elektronposti aadressile, mille on eespool nimetatud isik teatanud liiklusregistrile, liikluskindlustuse registrile või rahvastikuregistrile. Kui viivistasu adressaat ei kinnita elektrooniliselt edastatud viivistasu kättesaamist viie päeva jooksul saatmisest arvates või ei ole teada tema elektronposti aadress, kohaldatakse viivistasu otsuse kättetoimetamisele maksukorralduse seaduses sätestatut (allkirja vastu, posti teel, avaldamine perioodilises väljaandes) pärast seda, kui viivistasu ei ole laekunud mootorsõiduki juhile või selle haagise kasutajale esitatud või mootorsõiduki või selle haagise külge kinnitatud viivistasu otsuses märgitud tähtajaks.
• Viivistasu määr ei tohi ületada 31 eurot ööpäevas. Viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu.
• Viivistasu määramise aegumisele kohaldatakse maksukorralduse seadust, mille kohaselt maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole seadusega sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, on maksusumma määramise aegumistähtaeg üks aasta. Kui maksusumma jäi määramata või määrati valesti maksukohustuslase poolt talle seadusega pandud kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu, on maksusumma määramise aegumistähtaeg neli aastat. Aegumistähtaeg algab maksukohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
• Viivistasu maksmise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 14 päeva mootorsõiduki või selle haagise omanikule või kasutajale viivistasu otsuse kättetoimetamisest arvates.
• Viivistasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral võib kohalik omavalitsus esitada viivistasu nõude koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.
• Täitmisele pööratud viivistasu sissenõue aegub, kui viivistasu ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul viivistasu otsuse tegemisest.
• Viivistasu otsuse puhul ei võeta arvesse, kui selgub, et parkimistingimusi rikkus keegi teine. Viivistasu maksja on mootorsõiduki või selle haagise omanik. Kui liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki või selle haagise vastutav kasutaja, on viivistasu maksja vastutav kasutaja.
• Viivistasu otsuse tegemise õigus on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul – Tallinna linnas AS Ühisteenused, kellega Tallinna Transpordiametil on haldusleping.

LEPPETRAHV

Leppetrahv määratakse eraparklas parkimistingimuste rikkumise puhul.

Parkimislepingu sõlmimisel:

• Parkimistingimused peavad olema kirjutatud eraparkla sissesõidutee juurde paigaldatud infotahvlitele ning nende eesmärk on informeerida sõidukijuhti eraparklas kehtivatest parkimistingimustest.
• Parklasse sõites peab sõidukijuhil olema võimalus parkimistingimustega tutvuda. Teadete avalikku väljapanekut parkimistariifide kohta ei saa lugeda pakkumusena sõlmida sõidukijuhiga parkimisleping, vaid pakkumuse esitamise ettepanekuna.
• Kui eraparkla infotahvlil on sõnaselgelt väljendatud, et parkimisleping arvatakse sõlmituks sõiduki eraparklasse sisenemisel, Teil on võimalik infotahvlil kajastuvate parkimistingimustega tutvuda ja Te väljendate oma tahet parkida oma sõiduk taolisesse eraparklasse, võib parkimislepingut Teie ja parkimiskorraldaja vahel lugeda sõlmituks ning Te olete kohustatud järgima infotahvlil toodud parkimistingimusi.

Leppetrahvi puhul on oluline teada:

• Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise.
• Parkimine eraparklas toimub lepingulise suhte alusel. See tähendab – leping on tehing vähemalt kahe isiku vahel (lepingupooled), millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma – näiteks sõidukijuht kohustub eraparklas parkima ja liiklema vastavalt parkimiskorraldaja juhistele, maksma parkimise eest tasu. Lepingu võib sõlmida ka suuliselt – nii ei pea Te eramaale parkides ühelegi dokumendile omakäeliselt alla kirjutama, kuid parkides sõiduki eraparklasse, võite Te väljendada oma tahet (tahteavaldus) sõlmida parkimiskorraldajaga leping (parkimisleping).
• Riigikohus on märkinud oma otsuses 2-15-3430/58, et avatud parkla puhul, mis ei ole tõkkepuuga suletud, tuleb parkimise eest tasuda ette ja parkimistasu nõue muutub sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast parklasse sisenemist.
• Parkimistingimusi sisaldava infotahvli puhul on tegemist pakkumuse esitamisega sõidukijuhile, kuid parkimistingimustega infotahvlid peavad olema piisavalt suured ja nähtaval, et need võiksid olla sõidukijuhi tahte kujunemise ja parkimislepingu sõlmimise aluseks.
• Leppetrahv on lepingut rikkunud lepingupoole (antud juhul sõidukijuhi) kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele (eramaa omanik või parkimiskorraldaja) lepingus märatud rahasumma. See tähendab, et rikkudes eraparklas infotahvlil kajastatud parkimistingimusi, võib parkimiskorraldaja nõuda sõidukijuhilt leppetrahvi tasumist. Eraldi käsitlemist võib vajada küsimus, kas leppetrahvi suuruse saab otsustada ühepoolselt (nimetatud juhul eramaa omanik või parkimiskorraldaja) ja kas leppetrahvi suurus pole teist lepingupoolt (sõidukijuhti) ebamõistlikult kahjustav – kohtupraktika järgi ei tohiks leppetrahvi maksimaalne suurus ületada põhinõuet ehk parkimistasu.
• Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
• Liiklusseaduse kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks ning juht ei tohi peatada sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale – nii võib tekkida küsimus, kas sõidukijuhil oli eraparklasse sisenedes piisav ja täielik võimalus tutvuda infotahvlil toodud parkimistingimustega, sealhulgas leppetrahvi puudutava tasu suurusega.
• Rikkudes eraparklas infotahvlil kajastatud parimistingimusi, võib parkimiskorraldaja esitada leppetrahvi nõude, pannes selle sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Riigikohus on oma lahendis 2-17-117146 märkinud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile, kojamehe vahele, võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks juhul kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks.
• Leppetrahvinõude tõendamise kohta on Riigikohus oma lahendis 2-15-3430/58 märkinud, et üldjuhul peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud sõidukit äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks vastas poolel võimalik tõendada, et vaidlusalust sõidukit ei ole sel ajal vastavas parklas pargitud. Vastasel korral ei olekski võimalik tõkkepuuta tasulise parkla haldajal oma nõudeid tõendada.
• Leppetrahvi tähtpäevaks maksmata jätmise korral võib eraparkla haldaja esitada Transpordiametile päringu, et teha kindlaks leppetrahvinõudega seotud sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Lähtuvalt Ringkonnakohtu otsusest 3-17-321 väljastab Transpordiamet kokkulepitud tingimustele vastavatele eraparklatele sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmed, kui sõidukiga on rikutud parkimistingimusi vastava ettevõtte hallatavas parklas.
• Enamasti on sõiduki juhiks sõiduki omanik või vastutav kasutaja, aga isegi kui see nii ei ole, siis kehtib eraparklates sõiduki omaniku või vastutava kasutaja vastutuse eeldus. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-68-16 märkinud, et sõiduki juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on sõiduki omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ning on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud esitada selle kohta tõendeid parkla haldajal. Seetõttu tuleb sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks lugeda sõiduki omanik või vastutav kasutaja kui ta ei tõenda, et sõidukit juhtis sel ajahetkel muu isik.
• Et sõiduki omanik või vastutav kasutaja saaks tõendada, et sõidukit juhtis sel ajahetkel muu isik, peab sõiduki omanik või vastutav kasutaja säilitama selleks vajalikud andmed. Ringkonnakohus on asunud oma otsuses 2-16-116867 seisukohale, et eraõiguslikes suhetes peab sõiduki omanik või vastutav kasutaja säilitama vastavaid andmeid näiteks hagi võimaliku aegumise perioodi lõpuni. Arvestades, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks on kolm aastat, siis tulekski sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal säilitada vastavaid andmeid kolm aastat.
• Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Nõue muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Üldjuhul on leppetrahvi puhul antud leppetrahvi adressaadile leppetrahvi maksmistähtaeg, mille lõppemisel algab aegumistähtaeg. Üldine aegumistähtaeg on leppetrahvil kolm aastat.
• Juhul kui leppetrahvi nõue on aegunud, siis õiguslikuks tagajärjeks on Teie võimalus keelduda nõude täitmisest ning kohtuhagi puhul esitada kohtus aegumise vastuväide. Aegumistähtaja möödumine ei tähenda, et nõuet ei tohiks Teile enam esitada, kui Te olete kohustust rikkunud.
• Leppetrahvi nõude tagamiseks on eraparkla haldajal teatud olukordades ka õigus kasutada pandiõigust. Sõiduki teisaldamine pandiõiguse teostamiseks on lubatud vaid juhul kui muud vahendid on auto äraviimise takistmiseks ilmselgelt ebapiisavad või auto valvamine ja säilitamine parkimisalal oleks eraparkla haldajale ebamõistlikult koormav. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-68-16 on märkinud, et seda võib eeldada, kui sama sõiduk on varem viidud tasu maksmata vastavalt parkimisalalt ära, iseäranis kui seda on tehtud üürileandja tahte vastaselt lukustust või tõket kõrvaldades.
• Riigikohus märgib veel lahendis 3-2-1-68-16, et eraparkla haldaja pandiõigus tekib iga parkimislepingu alusel eraldi. Pandiõigusega on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta nõuded. Pandiõigus lõpeb asja eemaldamisega üüritud kinnisasjalt, välja arvatud juhul, kui eemaldamine toimus eraparkla haldaja teadmata või kui ta vaidles asja eemaldamisele vastu.
• Arvestades pandiesemeks oleva sõiduki maksumust leppetrahvi nõude suhtes, siis sõiduki teisaldamise proportsionaalsust parkimistasu maksmata jätmise korral on Riigikohus oma lahendis 2-15-3430 selgitanud selliselt, et sõiduki teisaldamist ja selle kinnipidamist pandiõiguse teostamiseks pandiõiguse muude eelduste täidetuse korral tuleb iseenesest pidada lubatavaks, kus leppetrahvi nõue on märkimisväärselt väiksem kui sõiduki väärtus, sest sõiduk ei ole osadeks jagatav.
• Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-3-16 märkinud lisaks eeltoodule, et proportsionaalsuse hindamisel ei saa silmas pidada üksnes asjaolu, et nõuded on kordades väiksemad sõiduki väärtusest, oluline on arvestada, millised on eraparkla haldaja võimalused oma õiguste maksmapanekuks ja parkija võimalused sõiduki kinnipidamise ja teisaldamise vältimiseks.
• Eriarvamusena Riigikohtu lahendis 3-2-1-68-16 on toodud välja, et väikeste rahaliste nõuete täitmise tagamiseks suure väärtusega asja teisaldamine on ebaproportsionaalne ja kujutab endast pandiõiguse kuritarvitamist ning eraparkla haldajal on õigus kohaldada oma nõuete täitmise tagamiseks parkija õigusi vähem riivavaid abinõusid.
• Kui olete sõiduki soetanud liisinguga, peate arvestama, et reeglina liisingulepingu kohaselt on kohustus kõik vara kasutamisest tingitud trahvid tasuda liisinguvõtjal kui vara otsesel valdajal ja kasutajal.
• Tallinnas tegelevad eramaadel leppetrahvide määramisega EuroPark Eesti OÜ, Citypark OÜ, AS Ühisteenused, ParkIT.

Leppetrahvist tuleb eristada hoiatustrahvi. Viimase puhul olete Te väidetavalt toime pannud liiklusseaduses kirjeldatud liiklusväärteo, mille puhul on võimalik mootorsõiduki omanikule või vastutavale kasutajale määrata hoiatustrahv. Liiklusväärteoks on näiteks keelatud kohas parkimine. Sellisel juhul on hoiatustrahvi määramise õigus Politsei- ja Piirivalveametil või valla- või linnavalitsusel. Mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määratakse hoiatustrahvi maksjaks mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja, välja arvatud juhul, kui Te esitate trahviteate väljastajale nõutud andmetega kaebuse, et sõidukit kasutas teine isik.

Claudius Õigusbüroo soovitused:

• Ära tee teisele seda, mida Sa ei soovi, et Sulle tehakse! Parkides oma sõiduki eraparklas, pidage lugu parkimiskorraldaja poolt kehtestatud parkimistingimustest.
• Kui Te saate parkimiskorraldajalt leppetrahvi nõude ning tunnete, et Teile on sellega liiga tehtud, tasub esimesena fikseerida olukord – eelkõige jäädvustada olulised asjaolud kaamera abil. Seejärel on Teil võimalus pöörduda abi saamiseks ja õigluse sisseseadmiseks juristi poole.

 Claudius Õigusbüroo saab Teid aidata:

• Viivistasu otsuse või leppetrahvi nõude esitamisel parkimistingimuste väidetava rikkumise korral nimetatud dokumentide sisust ja tingimustest arusaamisel, samuti vahettegemisel, kellelt ja mida Te olete saanud ning asja edasise lahendamise võimaluste vahel valimisel ja Teile parima valiku tegemisel.
• Viivistasu otsuse vaidlustamisel valla- või linnavalitsuses, kaebuse esitamisel halduskohtusse.
• Leppetrahvi vaidlustamisel.
• Kaebuse esitamisel trahviteate saamisel kirjalikus hoiatusmenetluses.
• Kiirmenetluse otsuse vaidlustamisel.
• Üldmenetluses koostatud väärteoprotokolli kohta vastulause esitamisel kohtuvälisele menetlejale või üldmenetluses tehtud otsuse vaidlustamisel kohtus.
• Kaebuse esitamisel rahatrahvi vähendamisel.
• Esindusel kohtumenetluses.