Elatise vähendamine lapsetoetuse võrra

© Claudius Õigusbüroo

Tsiviilasjas nr 2-16-119058 käsitles tsiviilkolleegiumi kogu koosseis lapsetoetuse maksmise arvestamist elatise vähendamisel alla miinimummäära. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asja lahendanud kolmeliikmeline koosseis andis 1. novembri 2017. a määrusega asja lahendada kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.

Alates 1. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Sellest tulenevalt saab 1. juulist 2010 alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem.

Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Samas võib kohus mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve.

Riigikohus leidis samas, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad).

Perehüvitiste seadus (edaspidi PHS) sätestab üldise perepoliitilise eesmärgi, milleks on lastega perede ning laste kasvatamise toetamine. Sellel eesmärgil makstakse lastega perede heaolu tagamiseks perehüvitisi, mille liigid on riiklik peretoetus (peretoetus), vanemahüvitis ja elatisabi. Peretoetuste eesmärgiks on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Peretoetusele on õigus igal lapsel sõltumata tema vanemate sissetulekust.

Kõnealuses kaasuses heitis Riigikohus Ringkonnakohtule ette, et viimane vähendas elatist alla miinimummäära üksnes seetõttu, et elatist saama õigustatud laste emal on õigus saada lapsetoetust. Samuti tõi Riigikohus välja, et Ringkonnakohus ei olnud otsuse tegemisel tuvastanud ühtki muud asjaolu, mis annaks aluse miinimumelatist vähendada, mh et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad või et vanema varaline seisund ei võimalda temast olenemata põhjustel tasuda elatist miinimummääras.

Riigikohus on asunud kolleegiumi täiskoosseisus seisukohale, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb.

Seega lapsetoetuse maksmise fakti arvestamisel elatise väljamõistmisel kordas kolleegium Riigikohtu varasemat seisukohta, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt ei anna iseenesest alust vähendada elatist alla miinimummäära, vaid elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad).

Tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu otsusele kirjutasid eriarvamuse riigikohtunikud Peeter Jerofejev ja Villu Kõve, millega osaliselt ühines ka riigikohtunik Ants Kull.

Nende arvates on ekslik seisukoht, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud lapsetoetusega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Kohtunike arvates õigustab ja kohustab nimetatud säte kohut kõiki perekonnaasju lahendama võimalikult õigesti ja õiglaselt, hõlmates ka vanemate varaliste võimaluste ja lapse vajaduste kindlakstegemist elatiseasjas. Seadus ei nõua lapsetoetuse võrra miinimumelatise vähendamisel taotluse mõttes asjaolule tuginemist, võimaldades kohtul ülalpidamisasjas elatise maksmise kohustuse hindamisel ja elatise suuruse määramisel arvestada asjaolusid, mida pool ise ei esita. Kolleegiumi enamuse seadusetõlgendus kitsendab kohtunike arvates põhjendamatult kohtu vabadust asi õiglaselt ja õigesti lahendada ning paneb pooltele koormuse võtta endale professionaalne esindaja või koormata selleks põhjendamatult riigi õigusabi eelarvet.

Lisaks leidsid riigikohtunikud Peeter Jerofejev ja Villu Kõve, et elatisest tuleks maha arvata pool lapsetoetusest, kuna ei ole põhjust, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lapsega ühise perena koos elades sai kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu vaid seetõttu, et ta elab teisest vanemast ja lapsest lahus.