Lapse elatisnõuete aegumisest

© Claudius Õigusbüroo

Praktikas puututakse paljudes valdkondades kokku küsimusega kes, mille alusel, millal ja mida õigustatud isik kohustatud isikult nõuda saab. See küsimus võib tõstatuda nii töösuhetes, tarbijalepingutes kui ka eraelus ning perekonnasuhetes. Heauskselt eeldame, et inimesed täidavad üksteisele antud lubadusi ning kokkuleppeid, kuid praktikas peame valmis olema ka vastupidiseks olukorraks. Sellest tulenevalt on oluline teada, millal õigustatud isikul nõudeõigus tekib ja millal lõppeb. Seadus näeb õigustatud isikule ette mitmeid õiguskaitsevahendeid, kuidas oma õigusi maksma panna. Sellegi poolest aeguvad teatud tähtaja möödudes enamik nõuetest. Nõuete aegumise temaatikale keskendub lühidalt ka käesolev artikkel.

Aegumine

Aegumise mõiste on seaduses sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja selle kohaselt aegub nõue ehk õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seda tähtaega nimetatakse aegumistähtajaks.

Nõuete aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisest. Näitena võib laenulepingu puhul aegumistähtaja arvestamise alguseks olla laenu tagastamise tähtaeg või töövõtulepingu puhul maja ehitamiseks eelnevalt kokkulepitud maja üleandmise tähtaeg. Seega on isikul kohustuste sissenõutavaks muutumise hetkest õigus nõuda vastava kohustuse nõuetekohast täitmist.

Pärast nõude aegumistähtaja möödumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Siinkohal on oluline teada, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Aegumistähtaega arvestades tuleb arvestada ka aegumise peatumise ning katkemisega.

Aegumine katkeb kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, mis võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Aegumise katkemise korral algab aegumise tähtaeg uuesti alates nõude tunnustamisest.

Aegumine võib peatuda poolte läbirääkimiste korral. Oluline on teada, et läbirääkimistel peavad olema läbirääkimiste tunnused, näitena ei peeta läbirääkimisteks vastuseta jäänud ühe poole e-kirjasid teisele poolele. Aegumine peatub ka kohtusse pöördumise korral. Peatumise lõppemisel jätkub aegumine sellest hetkest, mil aegumine viimati peatus. Aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka.

Seadus sätestab erinevate olukordade aegumisele erinevad tähtajad. Tehingutest tulenevate nõuete keskseks aegumistähtajaks on 3 aastat, teisalt ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtajaks on viis aastat, tahtliku lepingu rikkumise korral koguni 10 aastat. Eritingimused sätestatakse laste elatisnõuete aegumises. Sellekohases vaidluses on jõutud ka Riigikohtuni.

Laste elatisnõuete aegumistähtaeg

Kuna aegumist kohaldatakse üksnes nõuetele, on oluline rõhutada, et nõudeks võib seadusest tulenevalt olla ka perekonnaõiguslik nõue kui seadusest tulenev nõue. Lapse elatisnõuete puhul on tegu korduvatele kohustuste täitmise suunatud nõudega. Kui üldiselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuete aegumistähtaeg 3 aastat, siis lapse ülalpidamise kohustuse nõude aegumistähtaeg on kümme aastat alates iga üksiku kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast.

Alaealisele lapsele välja mõistetud elatise nõude aegumise küsimuses on oluline teada erinormi, mille kohaselt vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimetatud sätte eesmärgiks on välistada nõuete aegumine olukorras, kus lapsel puudub alaealisuse tõttu võimalus elatise nõuet kohustatud vanema suhtes maksma panna juhul, kui lapse seaduslik esindaja alaealise lapse nimel seda ei tee.

Erinorm elatisnõude aegumise peatumise kohta on Riigikohtu selgituste kohaselt kohaldatav sõltumata sellest, kas elatise nõude kohta on olemas jõustunud täitedokument või mitte. Seega ei kehti siin ka tavapärane jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat, vaid aegumistähtaeg hakkab kulgema lapse täisealiseks saamise hetkest. Tagasiulatuva elatisnõude esitamise puhul tuleb arvestada perekonnaseadusest tulenevate piirangutega, mille kohaselt saab ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda üks aasta tagasiulatuvalt.

Kokkuvõte

Eelnevast lähtudes võime järeldada, et aegumise mõistet saame küllaltki üheselt defineerida, kuid selle rakendamisel peame järgima mitmeid erinorme. Aegumist puudutavate erinormide rakendamine osutub mõnikord keeruliseks ka kogenud eriala spetsialistidel. Lugejale saan öelda, et iga elulise probleemi lahendamiseks võib olla mitu erinevat lahendust, kuid alati tuleb asjas välja selgitada olulised asjaolud, mille mitteteadmine võib viia väärade otsuste ja tagajärgedeni, samamoodi tuleb detailidele tähelepanu pöörata ka aegumistähtaja arvestamisel.

Lisaks aitab Claudius Õigusbüroo leida lahendusi muudes Teile olulistes küsimustes. Teie parimaks abistamiseks võtke julgelt ühendust meie juristiga! Claudius Õigusbüroo austab Teie õigust eraelu puutumatusele ning töötleb Teie isikuandmeid ja meile usaldatud informatsiooni ainult ulatuses, mis on vajalik Teile parima õigusabi osutamiseks.

Saate meiega ühendust läbi kodulehe kontaktivormi, e-posti This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. või helistades telefonil (+372) 56 23 9195. 

Koostanud:

Madis Kaasik,

Claudius Õigusbüroo intern