Võtke õigusabi saamiseks ühendust Claudius Õigusbüroo juristiga!

(+372) 53 477 636

Õigusabi osutamise valdkonnad:

Claudius Õigusbüroo õigusblogi

 

Claudius Õigusbüroo õigusblogist leiate nii meie juristide poolt kirjutatud artikleid aktuaalsetel teemadel, kui ka viiteid asjakohastele ja harivatele postitustele teiste autorite poolt. Meie eesmärk ei ole oma õigusblogis avaldada keeruka sisuga õigusteaduslikke arvamusi, vaid tuua veebilehe külastajateni erinevat sellise sisuga teavet, mis võib aidata igapäevaeluga seotud asjaolude olemust paremini mõista. Nii oleme oma klientidele ja veebilehe külastajatele justkui perejuristiks. Ning loomulikult - kui vajate individuaalset nõustamist, võite julgesti pöörduda meie juristide poole ilma igasuguse häbita - meie jaoks pole rumalaid küsimusi. Loodame, et meie õigusblogist saadav informatsioon võimaldab Teil paremini tundma õppida oma õigusi ning aitab hoiduda valest tegutsemisest ja sellega kaasneda võivast võimalikust kahjust.

Sotsiaalvõrgustike lehtedele postitame viiteid nii meie juristide kui teiste autorite artiklitele, olulisematele riigikohtulahenditele ja seadusemuudatustele. Lisaks võib nendelt lehtedelt leida muud põnevat ja kasulikku, näiteks infot tasuta koolituste või tähtsate sündmuste kohta nii meie õigusbüroos kui ka mujal maailmas.

 

        

 
 
Vali õigusalane postitus valdkonna järgi
 

Perekonnaõigus

Blog

Ajakirjandusvabadus vs privaatsusõigus - kust algab riive lubatavus?

© Claudius Õigusbüroo 

Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus sisaldab vabadust oma arvamusele ning vabadust saada või levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta, sõltumata riigipiiridest.

Lisaks sellele sätestab Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka PS) § 45 igaühe õiguse vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni nii sõnas, trükis, pildis kui muul viisil. Eesti põhiseaduse kontekstis on rõhutatud, et sõnavabadus on tähtis eeldustingimus ka mitme muu õiguse ning vabaduse sisuliseks, asjakohaseks toimimiseks ja kaitseks: valimisõiguse, mõtte-, süüme-, ühinemisvabaduse, informatsioonilise enesemääramise, privaatsuse, loomevabaduse. Loetelu saaks jätkata. Tähtis on mõista, et väljendusvabadust tuleb sisustada Euroopa kultuuri- ja õigusruumis tunnustatud demokraatia arusaamade ja praktika valguses.

 

Mis on võlatunnistus?

© Claudius Õigusbüroo

Võlaõigusseadus annab meile võlatunnistuse definitsiooni: võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Väga tihti kasutatakse võlatunnistusi just kiirlaenuettevõtete lepingute ärimehhanismina (konstitutiivseid võlatunnistusi, millest on täpsemalt juttu allpool ning mille eesmärk on saavutada suuremat kasu laenu võtnud inimese arvelt kui seadus lubab laenu arvelt). Võlatunnistuse aktuaalsust kirjeldab hulgaline Riigikohtu lahendite hulk ja asjaolu, et igasuguste rahaliste kohustuste tarbeks rakendatakse üldjuhul just võlatunnistust, kuigi sisuks võiks olla ka mis tahes muu kohustus kui rahaline.

Last hooldava lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus ja ema ülalpidamine lapse sünni korral

© Claudius Õigusbüroo

 

Last hooldava lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 72 kohaselt kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Ülalpidamise suurus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud abikaasa tavapärasest eluvajadusest lähtudes ning arvestades ka abikaasade varalist seisundit ja elutingimusi abielu ajal. Kohus võib jätta abikaasade senise varalise seisundi arvesse võtmata või arvestada seda ainult teatud ajavahemikku silmas pidades, kui senisest varalisest seisundist lähtumine kogu ülalpidamiskohustuse ajal ei oleks abielu kestust ning majapidamise ja sissetuleku hankimise korraldust arvesse võttes mõistlik.

Lapse elatisnõuete aegumisest

© Claudius Õigusbüroo

 

Praktikas puututakse paljudes valdkondades kokku küsimusega kes, mille alusel, millal ja mida õigustatud isik kohustatud isikult nõuda saab. See küsimus võib tõstatuda nii töösuhetes, tarbijalepingutes kui ka eraelus ning perekonnasuhetes. Heauskselt eeldame, et inimesed täidavad üksteisele antud lubadusi ning kokkuleppeid, kuid praktikas peame valmis olema ka vastupidiseks olukorraks. Sellest tulenevalt on oluline teada, millal õigustatud isikul nõudeõigus tekib ja millal lõppeb. Seadus näeb õigustatud isikule ette mitmeid õiguskaitsevahendeid, kuidas oma õigusi maksma panna. Sellegi poolest aeguvad teatud tähtaja möödudes enamik nõuetest. Nõuete aegumise temaatikale keskendub lühidalt ka käesolev artikkel.

Elatis: tagasiulatuv ülalpidamine, miinimummäärast väiksem elatis, elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud, ülalpidamisvõime

ASJAOLUD

Isa esitas lapse (hageja) seadusliku esindajana ema (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt kuni hageja täisealiseks saamiseni mõista välja hageja ülalpidamiseks elatise 145 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti palus hageja hüvitada aasta eest enne hagi esitamist elatise maksmata jätmisega tekitatud kahju 1668 eurot (12*139 eurot). Hageja sündis 2009. a ja elab ema nõusolekul alates 2010. a Norra Kuningriigis koos isaga, kes teda ülal peab. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Ta suudab maksta elatist 90 eurot kuus, kuid ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostjal sündis veebruaris 2012 teine laps, kellega ta on kodune, mistõttu ei ole tal sissetulekut. Alates 2012. a juunist saab ta vanemahüvitist 318 eurot 28 senti kuus ja peretoetust, millest peab ülal pidama nii ennast kui ka oma teist last. Lisaks aitavad teda sugulased ja elukaaslane. Kostjal on laenu tasumise kohustus ning kuna ta on hageja isa laenu käendaja, peetakse sageli ka viimase laenumaksed kostja kontolt kinni. Kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hagejal ei ole kahju tekkinud.

  1. Võtke õigusabi saamiseks ühendust Claudius Õigusbüroo juristiga kontaktivormi kaudu!
  2. Nimi
    Please type your full name.
  3. E-post
    Invalid email address.
  4. Telefon
    Invalid Input
  5. Sõnum
    Invalid Input
  6. Invalid Input
  7. Claudius Õigusbüroo austab Teie õigust eraelu puutumatusele ning töötleb Teie isikuandmeid ja meile usaldatud informatsiooni ainult ulatuses, mis on vajalik Teile parima õigusabi osutamiseks.